Sõnajalaõie otsimine jaaniööl on iidne traditsioon, mis põhineb pigem müüdil kui teaduslikul tõel.
Müüt:
Sõnajalg õitseb vaid korra aastas, jaaniööl.
Õie leidmine toob õnne, rikkust ja erilisi võimeid.
Õit tuleb otsida metsast üksinda või kallimaga.
Otsija peab olema vaikne ja ettevaatlik, sest õis ei taha end näidata.
Õit on raske leida, kuna teele satub takistusi ja katsumusi.
Kui õis leida, tuleb see kohe koju viia ja padja alla panna. Unes näeb siis oma tulevast kaaslast.
Tõde:
Sõnajalad on taimed, mis paljunevad孢子, mitte õitega.
Jaaniööl ei toimu mingit erilist botaanilist sündmust.
Õnne, rikkust ja erilisi võimeid ei saa leida õitest, vaid enda tööst ja pühendumusest.
Sõnajalaõie otsimine on lõbus traditsioon ja võimalus nautida jaaniööd looduses.
Seega, kas sõnajalaõie otsimine on müüt või tõde, sõltub teie enda uskumustest. Kui usute muinasjutte ja maagiat, siis on see suurepärane võimalus kogeda jaaniööd traditsioonilisel viisil. Kui aga olete pigem realistlik inimene, siis võite seda pigem lõbusa ajaviitena võtta.
Oluline on meeles pidada, et loodust tuleb hoida ja mitte lõhkuda taimi ega häirida metsa ökosüsteemi. Sõnajalaõie otsimisel olge ettevaatlikud ja austage oma ümbrust.
Lõppkokkuvõttes on igaühe enda otsustada, kas ta usub sõnajalaõie müüti või mitte. See on osa jaaniööst ja Eesti folkloorist ning pakub põnevust ja romantikat neile, kes seda otsivad.
