Möödunud aastal esitati kindlustusvaidluste lahendamiseks 440 lepitusavaldust, millest 229 olid liikluskindlustuse vaidlused. 70 protsenti liikluskindlustuse vaidlustest lahenes kindlustusseltsi ja kliendi kokkuleppega. Keskmine liikluskindlustuse lepituse vaidlusalune summa oli 4000 eurot.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on inimeste teadlikkus kindlustusvaidluse lahendamise võimalusest lepitusmenetluse abil aja jooksul kasvanud. „See on üks põhjus, miks mullu liikluskindlustuse lepitusavalduste arv kasvas kolmandiku võrra, aga on ka teisi põhjuseid. Sagenenud on näiteks kindlustusvaidlused liiklusõnnetuse vastutuse üle. Õnnetuse osapool ei nõustu kindlustusandja otsusega vastutuse ulatuse üle ja pöördub liikluskindlustuse lepitusorgani poole vaidluse lahendamiseks,“ ütles Potsepp.
Potsepa hinnangul tekib vähem vaidlusi, kui liiklusõnnetus on korrektselt sündmuskohal vormistatud. „Möödunud aastal kasvas hüppeliselt õnnetuse vormistamine LKF-i veebilehel avarii.ee, tänaseks vormistatakse üle 40 protsenti kõigist liiklusõnnetustest selles veebirakenduses. Kui aga osapooled sündmuskohal liiklusõnnetust ei vormista ja õnnetuse põhjustaja osas kokku ei lepi, siis hiljem tekivad sageli vaidlused, mis võivad jõuda liikluskindlustuse lepitusorganisse,“ selgitas Potsepp.
Potsepp märkis, et avarii.ee abil on mugav õnnetust vormistada, kuid selle kiire levi on teisest küljest toonud kaasa ka vaidluste arvu kasvu. „Politsei enam üldjuhul liiklusõnnetuse sündmuskohale ei sõida, vaid suunab liiklusõnnetust vormistama avarii.ee veebirakendusse. Autojuhtidele on aga harjumatu, et politsei ei määra enam kahju põhjustajat, vaid õnnetuse osapooled peavad selles ise kokkuleppele jõudma. Nii ongi tekkinud rohkem vaidlusi, mis lepitaja vahendusel lahenevad suures osas kokkuleppega,“ märkis Potsepp.
Gjensidige Eesti filiaali juhi Raido Kirsiste sõnul on lepitus kasulik nii kliendile kui kindlustusandjale. „Kindlustusandja soov on kahju kiiresti hüvitada vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitule. Paraku tekib aeg-ajalt sel teemal ka vaidlusi. Lepitusmenetlus on hea võimalus erapooletu lepitaja vahendusel kõik asjaolud uuesti üle kaaluda. Nii sünnibki tihti lepituses kokkulepe ning hea kliendisuhe saab jätkuda,“ ütles Kirsiste. „Lepitus vähendab õigusprotsessiga seotud kulusid, sealhulgas kohtukulusid ja ajakulu. See on mõlema poole jaoks kulutõhusam viis vaidluste lahendamiseks,“ lisas ta.
2023. aastal algatati 344 lepitust, neist 168 liikluskindlustuse teemal. Lisaks oli 79 lepitust kodukindlustuse teemal, 52 sõidukikindlustuse ja 14 reisikindlustuse teemal.
Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis ja LKF-i juures liikluskindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuvälised vaidluste lahendamise organid. Kui osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.