Ärevus on loomulik ja sageli kasulik reaktsioon stressirohketele olukordadele, kuid see võib muutuda probleemiks, kui see hakkab segama igapäevaelu. Siin on kolm väikest, kuid olulist erinevust tervisliku ja ebatervisliku ärevuse vahel:
1. Reaktsioon vs. Pidev Olekuviis
Tervislik ärevus: Tekib konkreetsete stressirohkete olukordade ees ja kaob, kui olukord on lahendatud või oht on möödas. Näiteks tunned ärevust enne eksamit, kuid pärast eksami sooritamist ärevus kaob.
Ebatervislik ärevus: On pidev ja ei ole seotud konkreetsete olukordadega. Inimene võib tunda end kogu aeg ärevana, isegi kui puudub selge põhjus või oht.
2. Motivatsioon vs. Halvatus
Tervislik ärevus: Toimib motivatsioonina, mis ajendab sind tegutsema ja probleeme lahendama. Näiteks võib väike ärevus enne esinemist motiveerida sind paremini valmistuma.
Ebatervislik ärevus: Halvab ja takistab sind tegutsemast. Ärevus võib olla nii intensiivne, et see takistab sind üldse tegutsema või oma igapäevaseid ülesandeid täitma.
3. Füüsiline ja Emotsionaalne Talitlusvõime
Tervislik ärevus: Kuigi võib esineda mõningaid füüsilisi ja emotsionaalseid sümptomeid (nt kiirem südametegevus või närvilisus), ei mõjuta see oluliselt su igapäevast talitlusvõimet. Ärevuse sümptomid on ajutised ja mööduvad kiiresti.
Ebatervislik ärevus: Põhjustab märkimisväärseid füüsilisi ja emotsionaalseid sümptomeid, mis segavad igapäevast elu. Näiteks pidev südamekloppimine, hingamisraskused, unetus või pidev muretsemine, mis mõjutab töövõimet ja suhteid.
Kokkuvõte
Tervislik ärevus aitab meil stressirohketes olukordades toime tulla ja motiveerib meid tegutsema. Ebatervislik ärevus on pidev, halvav ja segab meie igapäevaelu. Oluline on ära tunda, millal ärevus muutub ebatervislikuks, ja otsida vajadusel professionaalset abi.
