Enesehinnangu kujundamisel mängivad olulist rolli igapäevased harjumused ja käitumismustrid. Mõned neist võivad tunduda ebaolulised või kahjutud, kuid pikas perspektiivis võivad nad oluliselt mõjutada inimese enesehinnangut ja üldist heaolu. Siin on kolm väikest, kuid kahjulikku harjumust, mis võivad enesehinnangut alandada:
Negatiivne enesejutt: Kui inimene kritiseerib pidevalt ennast, kas siis oma mõtetes või valjusti, võib see aja jooksul oluliselt kahjustada enesehinnangut. See hõlmab enda võrdlemist teistega, oma vigade pidevat meenutamist või enda suhtes ebarealistlike ootuste seadmist. Negatiivne enesejutt võib põhjustada tunde, et inimene pole piisavalt hea, mis omakorda mõjutab negatiivselt enesehinnangut.
Vältimine ja prokrastineerimine: Kuigi vältimine või ülesannete edasilükkamine võib pakkuda ajutist leevendust, loob see pikemas perspektiivis stressi ja enesekindluse languse. Kui inimene lükkab pidevalt olulisi ülesandeid edasi või vältib uusi väljakutseid, võib see viia tunde juurde, et ta pole võimeline või piisavalt kompetentne, mis omakorda mõjutab enesehinnangut negatiivselt.
Sotsiaalmeedia liigne kasutamine: Sotsiaalmeedias veedetud aeg, eriti kui see hõlmab enda võrdlemist teistega või “täiuslike” elude jälgimist, võib viia enesehinnangu languseni. Pidev kokkupuude teiste inimeste “parimate hetkedega”, mis on hoolikalt valitud ja tihti ilustatud, võib tekitada ebarealistlikke ootusi enda elule ja välimusele, mis võib enesehinnangut oluliselt kahjustada.
Nende harjumuste teadvustamine ja nendega tegelemine on oluline samm enesehinnangu parandamise teel. See võib hõlmata positiivse enesejuttu praktiseerimist, ülesannete jaotamist väiksemateks, haldatavamateks osadeks, et vähendada prokrastineerimist, ja teadlikku suhtumist sotsiaalmeedia kasutamisse, et vältida negatiivseid võrdlusi.
