Psühhoterapeut Lemme Haldre sõnul on loomulik, et tütred soovivad emast eristuda. Teisalt on ka täiesti loomulik see, et lapsepõlves omandatud käitumismallid korduvad alateadlikult ja automaatselt ka naiste suhetes oma tütardega. „Ema-tütre suhte muudab eriliseks see, et kui poeg eemaldub suureks saades pere juurest teise naise juurde, siis tütar jääb emaga, kui samast soost inimesega, endiselt seotuks,” selgitab Haldre. „Ema ja poja suhe on teistmoodi eriline.“ Mis mõjutab emade ja tütarde suhteid?
1. Noorelt emaks
Väga noorelt (16‒17-aastaselt) emakssaanud kogevad mõnikord oma tütrega seoses armukadedust ja rivaalitsemist. Kui noore ema laps jõuab teismeikka ja tekib esimene armumine, võivad emad muutuda tütre kontrollimisel väga jäigaks. Nad võivad süüdistada stiilis: mina olen alles nii noor, aga sina juba käid poistega. Kas tahad mind juba vanaemaks teha?
Ema tunneb justkui võetaks midagi tema noorusest ära. Tulemuseks on konfliktid, mis põhjustavad lastes trotsi ja kodust ärajooksmisi. Asi pole selles, et ema kardab, et tütar kordab tema vigu. Kirjeldatud reaktsioon vallandub juba esimeste sümpaatiate korral, kui tegelikult põhjust muretsemiseks üldse pole.
2. Uskumused ja ootused
Tugevalt mõjutavad emade-tütarde suhteid uskumused ja müüdid, mida antakse edasi mitu põlve. Näiteks: tütar peab olema haritud ja iseseisev; tütar peab võimalikult varakult abielluma ja mees peab olema kindlasti rikas; ta peab kindlasti pärast abiellumist esimese aasta jooksul lapse saama jne.
Mõni ema uurib otse oma 27-aastaselt tütrelt, et kas too kavatsebki vanatüdrukuks jääda? Emal endal oli selles vanuses juba kaks last. Suhtumistest kumab läbi arusaam, milline peab naise elu olema. Näiteks, kas ta peab kannatama vägivalda ja seksi, kui ta seda ei soovi? On naisi, kellele on seks ebameeldiv ja valulik. Kui ta sellest emale räägib, saab ta vastuseks, et kannata ära, see ongi naise roll. See tekitab trotsi, sest tütar ei saa mõistmist, vaid hoopis hukkamõistu osaliseks.
3. Põlvkondade erinevused
On palju nõukogudeaegseid emasid, kes tunnevad, et ei saanud oma lastega olla nii palju koos, kui oleks tahtnud. Oli vaid üks lastekasvatusalane raamat, kust emad näpuga järge ajasid. Seal olid väga kindlad reeglid, näiteks, et last peab toitma iga kolme tunni tagant. Imik nuttis, ema nuttis, aga teisiti ei julgenud teha.
Nüüd tunnetab see naine, et ta tahab midagi muuta. Oma lapselastega on ta leebem ja kipub üle pingutama. Ta ei märka ise, et kompenseerib sel moel kunagisi puudujääke ja läheb sellega üle piiri. Samas on ka emasid, kes ei tunne üldse, et midagi suhetes lastega oleks valesti olnud.
4. Kärgpered
Praegu on kõige suuremad probleemid kärgperedega (sinu, minu, meie lapsed, lisaks uued partnerid). Selline peremudel tekitab lastes väga palju segadust. Naistel omakorda pole kelleltki nõu küsida, sest emadel pole selliste suhetega kogemusi. Nad pole nende probleemidega kokku puutunud.
Teismeline tütar võib segaseid olukordi ära kasutada, rõhudes bioloogilise isa süütundele, kes kompenseerib eemalolekut asjade ja rahaga. Ta võib ka emalt asju välja pressida ähvardusega, et kui ei saa, läheb hoopis isa juurde elama.
Mittetoimivad suhtedünaamikad
5. Väga halvad suhted
Ema-tütre kiindumussuhe on olnud lapsest peale häiritud ja ebaturvaline. Laps pole kogenud toetust ega lähedust. Mõnikord on väliselt kõik korras, täidetakse koos tseremooniaid ja minnakse sugulaste sünnipäevadele, ent lähedust ja kontakti selles suhtes pole. Ema räägib kätteõpitud sõnu, ent tegelikult pole tal aimugi, mida laps vajab ja suhe on seepärast jahe.
Raskuste korral ei pöördu laps ema poole ka siis, kui ta on juba täiskasvanu. Ta teab, et sealt toetust ei saa, pigem on suhtumine ükskõikne, parastav või hukkamõistev. Kui tütar tunnetab, et suhe emaga tema elu mürgitab, on midagi sügavalt paigast ära. Paratamatult hakkab see tütre suhteid mõjutama, sest tööle hakkab autopiloot. Võime mõelda, et teeme teisiti, aga omandatu kipub automaatselt korduma.
6. Ambivalentsed suhted
Ambivalentsete suhte korral elatakse üksteisel seljas, tungitakse vastastikku teineteise ellu, tahetakse kõigest kõike teada, minnakse üle teineteise piiride, kuni ühel hetkel üks pool enam ei jõua. Tulemuseks on plahvatus, teineteise süüdistamine ja seejärel kaugenemine. Kumbki osapool ei tunneta oma piire.
Ambivalentse suhte iseloomulik dünaamika on: lähenemine, üle piiride minek, konflikt ja kaugenemine. Ja kõik kordub taas. Mõnikord tütar isegi ootab, et ema lahendaks tema probleeme ja kui ta ema enam ei vaja, hakkab teda tõrjuma kui sissetungijat. Kui teraapias teema üles võetakse, on mõlemal osapoolel teise aadressil väga palju süüdistusi.
7. Segased suhted
Mõni laps kasvab üles suhetepuntras, kus keegi on kogu aeg ohvrirollis. Moodustatakse omavahel liitusid ja need, kes liidust välja jäetakse, on automaatselt vaenlased. Võib näiteks olla isa-tütre liit, mida ema püüab kogu aeg lõhkuda oma lapsele tõestades, et tema on ikkagi see parem vanem. Sellised kolmnurksuhted lähevad lapse enda peresuhetes edasi, tütar satub samuti suhteskeemidesse, ent ei saa ise sellest arugi.
Mõnikord kannab segaste rollidega peredes suurimat vastutust teismeline tütar. Ta vastutab alkohoolikust isa eest ja hoolitseb õdede-vendade eest. Ta on kasvanud vanemlikus rollis ja jätkab vastutuse võtmist oma suhetes.
Mida ette võtta?
Naised, kes end suhetes lõksus olevana tunnevad, saavad abi objektiivsest kõrvalpilgust. Ka pere- ja paariteraapia aitavad suhteid korrastada. „Teraapias saab selgust, miks asjad nii läksid ja mis juhtus. Tütar saab väljendada oma viha ja pahameelt,” lisab Lemme Haldre. Terapeudiga arutletakse, kas ja kuidas emale oma tundeid väljendada, sest pikka aega kogunenud vimm võib välja tulla liialdase emotsiooniga.
„Mis võiks olla selle vestluse sisu ja milline tulemus? Peab endale aru andma sellest, et teist inimest pole võimalik ümber teha. Oluline on teada, milles tahetakse selgusele jõuda, et oleks võimalik rollid ja piirid paremini paika panna,” selgitab Haldre.
Mida saaks aga iga naine oma suhtes tütrega kohe parandada? Meenutage oma lapsepõlvest neid hetki, mil emaga koos oli vähemalt neutraalne või isegi hea olla, sest üheski emas pole kõik läbinisti halb. „Läksite koos loomaaeda, sõite jäätist, ema oli väga sõbralik või naeratas,” toob Haldre näiteid. Need head asjad võiks oma lapsepõlvest kokku korjata ja oma lastega koos olles korrata. „Elus on kurbi ja halbu kogemusi, aga on ka häid. Võta see, mis oli head ja korda seda. Teadlikult käitudes saad teisiti teha.”
