13.05–19.05 toimub Venemaaga piirnevatel aladel, Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul välditakse metsloomade vaktsineerimisega haiguse taaslevimist Eestisse. „Metsloomade vaktsineerimine viib marutaudi nakatumise metsloomade seas miinimumini. Kuivõrd metsloomad ei tunne riigipiire ning Venemaal on marutaud levinud, siis annab vaktsineerimine kaitsta nii loomi kui ka inimesi,“ selgitas Toomvap.
Vaktsineerimiseks kasutatakse peibutussöötasid, mille sisse on peidetud kapsel vaktsiiniga. Sööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Vaktsiini külvatakse väikelennukitelt. Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasi. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“ Vaktsiinipala ei kujuta ohtu teistele loomadele, küll aga jääb seeläbi vajalik vaktsiin saamata metsloomal.
Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.
Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.
Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.
