Transpordiametis toimunud autokaubaveo komisjonis vaadati läbi haldusmenetluses olevate vedajate selgitused ning 11 vedaja suhtes tegi autokaubaveo komisjon otsused.
11 ettevõtte osas, kelle rikkumised arutelul olid, tegi komisjon ettepaneku haldusmeetmete kohaldamiseks ühe sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus peatamiseks kolme ettevõtte osas, kahe sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus peatamiseks kahe ettevõtte osas ning kolme sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus peatamiseks ühe ettevõtte osas. Kaheksa ettevõtte ettekirjutus suunati täiendavaks kontrolliks Kliimaministeeriumile, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA) või Tööinspektsioonile.
Komisjon pööras erilist tähelepanu nendele ettevõtetele, kelle rikkumiste hulgas oli võõra juhikaardi kasutamist, tehnoülevaatuse puudumist ning sõidukite ebapiisavat ohutust ja tehnonõuetele mittevastavust. Väsinud juhid ja tehnonõuetele mittevastavad sõidukid on suur oht meie maanteedel.
Jätkuvalt oli enim rikkumisi seotud kehtiva tehnoülevaatuseta sõidukite ja selliste sõidukitega, mida ei hoita ohutuna ja tehnonõuetele vastavas korras. Üha rohkem jääb autoveoalaste rikkumistega vahele ettevõtete juhte ja veokorraldajaid, kelle kohustus ettevõttes on seista selle eest, et juhtide poolt neid rikkumisi toime ei pandaks. Samas on peamine vabandus või selgitus rikkumiste toimepanemisele see, et süüdistatakse sõidukijuhte.
„Palume kõigil vedajatel meeles pidada, et kui teile on määratud kordusülevaatus või erakorraline ülevaatus, siis tohib selle perioodi jooksul liikuda ainult remonditöökotta või ülevaatuspunkti. Teenuse osutamine sellise veokiga ei ole lubatud,“ ütles Transpordiameti veonduse järelevalve üksuse juhataja Karl Tiitson.
Tehniliselt mittekorras sõidukid on suureks ohuks nii juhile kui teistele liiklejatele. Ettevõtte peab tagama pädeva veokorraldusjuhi olemasolu, et tagada veoseveol kehtestatud reeglite täitmine nii ettevõtte kui ka sõidukijuhtide poolt.
„Komisjon täheldas, et mitmete rikkujate puhul ei tegele veokorraldusjuhiks määratud isik vedude korraldamisega või ei ole üldse kursis ettevõttes toimuvaga. Juhime tähelepanu, et veokorraldusjuhiks määratud isik vastutab kõigi toime pandud rikkumiste eest ning riskib oma maine kaotamise ning veokorraldusjuhi õigustest ilmajäämisega,“ lisas Tiitson.
Haldusmenetlused algatati, et selgitada välja, kas ja kuidas tuleks täiendavaid meetmeid rikkujate suhtes rakendada. Menetluste raames oli vedajatel võimalus esitada kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja vedaja poolt tarvitusele võetud tegevuste kohta, et edaspidi rikkumisi vältida.
Alates 2021. aastast on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium volitanud autoveoseaduse § 19 alusel Transpordiametit tegema otsuseid tegevusloa ja tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusluba tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
Tegevusloa kinnitatud ärakiri tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.
Tasuline veosevedu on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui autoveoseaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Autokaubaveo komisjon on moodustatud (alates 2021. aastast) Transpordiameti peadirektorikäskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete autoveoalaste rikkumiste juhtumid. Lisaks on komisjoni eesmärgiks teha raskete autoveoalaste rikkumiste ja korduvate teekasutustasu nõuete rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkuja suhtes asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine.
Komisjoni kuuluvad Transpordiameti, Kliimaministeeriumi, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.