Leedus Trakais kohtunud põllumajandusministrid jagasid kohtumisel kogemusi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade rakendamisel ning arutasid erinevaid põllumajanduspoliitika keskkonnateemasid. Kohtumisel tõdeti, et põllumajandussektori olukord on hetkel keeruline kõigis liikmesriikides.
2023. aastal alanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus periood on toonud kaasa katsumusi kõigile liikmesriikidele. „Uus ühise põllumajanduspoliitika keskkonnaarhitektuur, suur hulk lisandunud meetmeid ja nõudeid ning uute kontrollimeetodite rakendamine on tähendanud suurt jõupingutust kõigile pooltele, nii riigiasutustele kui ka põllumeestele,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban. Eelmisel aastal käivitus üle 20 uue perioodi meetme ning rakendus esmakordselt pinnaseire süsteem. „Hoolimata mõningasest viivitusest sai eelmise aasta lõpuks Eestis välja makstud üle 140 miljoni euro otsetoetusi,“ lisas kantsler.
Põllumajandussektori keerulist olukorda on mõjutanud vähenenud sissetulekud ning toime tuleb tulla järjest suuremate keskkonnaalaste nõudmistega. Põllumajanduspoliitikal on oluline roll keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Eesti panustab sel perioodil põllumajanduspoliitika eelarvest ligikaudu 450 miljonit eurot keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. „Selle rahaga aitame oma toidutootjaid roheüleminekul. Meie toidusektor on teinud tänulikku tööd kõigi meie toidulaua katmisel, tehes seda keskkonda hoides. Selleks, et roheülemineku väljakutsega toime tulla, toetatakse mitmesuguste kliima- ja keskkonnahoidlike tavade rakendamist, investeeringuid tõhusamatesse ja kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ressursikasutusse ning panustatakse põllumeeste keskkonnaalaste teadmiste süvendamisse,“ tõi Marko Gorban välja.
Eraldi arutasid ministrid püsirohumaa säilitamise nõude rakendamist. „Eesti ligikaudu ühest miljonist hektarist põllumajandusmaast on 28% püsirohumaa. Nendel aladel on oluline roll kliimaeesmärkide saavutamisel. Samas on tähtis, et püsirohumaade säilitamise nõude rakendamisel oleks põllumeestele tagatud piisav paindlikkus nii noorte põllumajandustootjate sisenemisel sektorisse kui ka tootmissuuna muutmiseks sektori sees,“ sõnas kantsler.
Kohtumisel osalesid Leedu põllumajandusministri kutsel Läti, Eesti, Soome, Rootsi ja Taani delegatsioonid. Eestit esindasid kohtumisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban ja põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.
