Depressioon ja ärevushäired
Depressioon – mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võtsid selle nimetuse kasutusule ka teised teadlased ning tänapäeval kasutatakse seda sõna juba massiliselt. Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 15 kuni 20 protsenti täiskasvanuist kannatab tänapäeval depressioonisümptomite all ja vähemalt 12 protsendil neist esineb depressiooni. Miks see nii on?
Vallandamata ja lahendamata tunded
Inimloomuse normaalseks osaks on tunda emotsioone nagu kurbust, hirmu, ahastust või ärritust. Kui need tunded jäävad elusündmustest tingituna pikaajaliselt mõtestamata või lahenduseta, tekib depressioon.
Depressiooni nimetus tuleneb inglise keelsest sõnast „depress“ allasurumine. Need on traumad, mis on maha surutud ja kõrvale lükatud. Traumad võivad olla näiteks armastatu kaotus, vanemate surve olla edukas, ahistamisest tulenev häbi, hirm üksinduse, hakkamasaamise või vananemise ees jne. See tähendab inimene surub väljaelamata tunded alla, kuna ei julge või ei oska nende tunnete ja olukordadega hakkama saada.
See negatiivne läbikäimata energia hakkab otsima väljapääsu ja nendeks on tavaliselt ärevushäired, meeleoluhäired, masendus, ängistus, rõhutus, hirmud jne. Keha näitab ärevuse ja rahutusega, et probleem vajab lahendust.
Depressioon ja sisemaailm
Depressioonid ja ärevused näitavad seda, et inimene ei tunne ise ennast. Pole õpetatud endasse vaatamist, emotsioonide juhtimist ja oma sisemaailmaga töö tegemist. Samuti ei soosi endasse vaatamist ka tänapäeva kiire ja muutusterohke maailm, saavutuskultus ning suurel hulgal kohustused. Inimestel lihtsalt pole aega mõelda oma mõtteid lõpuni ja korrastada nn oma sisemaailma faile. Nii nagu arvutis on vaja luua aeg ajalt kord, nii on ka vaja sisemaailma korrastada.
Depressiooni ja ärevust võivad põhjustada veel teised mitmesugused tegurid, näiteks geneetika, keskkond, elustiil, keerulised ja puudulikud lähedussuhted, narkootiliste ainete või alkoholi väärtarvitamine, ajukeemia tasakaalu puudumine või muud tervislikud tingimused.
Mitmed loetletud põhjused taanduvad lahendamata emotsionaalsetele probleemidele, puuduvatele toitainetele organismis ja tervist kahjustavale eluviisile. Kõik need vajavad lahendusi või professionaali abi.
Depressioon – tema algus ja kulg
Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla:
hetkeline ehk depressiivne afekt- meeleolu, mis kestab päevi või
kliiniline depressioon – mis kestab mitu kuud, isegi aastaid.
Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Meeleoluhäirete kogemine võib olla ebameeldiv kogemus neile, keda see mõjutab ja nende perekonnale, aga lisaks võib see olla ka potentsiaalselt ohtlik olukord, mis viib muude tervisetüsistuste või isegi enesekahjustamiseni.
