Eesti ja Ukraina vahel toimus eile, 19. märtsil kahepoolse julgeolekukokkuleppe ametlike läbirääkimiste esimene voor. Julgeolekukokkuleppe eesmärk on tugevdada Eesti ja Ukraina julgeolekukoostööd ning kinnitada Eesti pikaajalise ja igakülgse toe jätkumist Ukrainale.
„Eesti ja Ukraina kokkuleppe sisu keskendub peamiselt kaitse- ja julgeolekukoostööle, kuid käsitleb ka laiemaid teemasid nagu Ukraina integratsioon Euroopa Liitu ja NATO-sse, jätkuvad sanktsioonid Venemaale, Ukrainale agressioonist põhjustatud kahjude hüvitamine, arengukoostöö Ukrainaga ning ülesehitus ja koostöö tsiviilkaitse vallas,“ütles välisminister Margus Tsahkna. „On tähtis, et jõuaksime kokkuleppe läbirääkimistega võimalikult kiiresti tulemuseni, sest Ukraina vajab praegusel kriitilisel ajal kindlust, et partnerite toetus on pikaajaline, kuna see võimaldab neil Venemaa Föderatsiooni agressiooni vastast tegevust paremini planeerida.“
Kahepoolsete julgeolekukokkulepete protsess tuleneb mullu 12. juulil sõlmitud G7 ühisavaldusest, mille eesmärk on tagada Ukrainale kestev poliitiline, sõjaline, rahaline ja majanduslik abi ning aidata kaasa Venemaa juhtkonna vastutusele võtmisele ja agressiooniga tekitatud kahjude hüvitamisele. Ühisavalduses võtab G7 riikide kõrval omapoolsed kohustused ka Ukraina. Eesti liitus ühisavaldusega eelmise aasta 17. augustil koos Läti ja Leeduga.
Nüüdseks on ühisavaldusega liitunud 32 riiki ja Euroopa Liit, Ukraina on kahepoolse leppe sõlminud juba seitsme riigiga.
Eesti delegatsiooni juhib läbirääkimistel välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ja Ukraina poolt presidendiadministratsiooni asejuht Ihor Žovka.
