Üks pedofiil saatis 13-aastasele tüdrukule väga räige sisuga sõnumeid,“ ütles @seepoleokei Instagrami konto asutaja Marianne Ubaleht. „Ta kirjeldas seal, mida lapsega seksuaalselt teha tahaks. See inimene on tänaseks õnneks vangis
Üle poole alaealiste vastu suunatud seksuaalsetest väärtegudest pannakse toime internetis. Uus seadusemuudatus, millega tõstetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri seniselt 14-aastalt 16-aastale on oluline samm sellise kriitilise olukorra parandamisel.
Kolm aastat tagasi loodud Instagrami konto @seepoleokei postitab tüdrukutelt ja naistelt saadud veebitõmmiseid ahistavatest kirjadest, mida võõrad meesterahvad neile saadavad.
Konto asutaja Marianne Ubalehe sõnul on nende postkast pidevalt umbes roppudest tekstidest, millest kolmandik on saadetud just alaealistele. „Nüüd hiljaaegu postitasime, kus üks alaealine tüdruk, kes väljendas selgelt, et ta on alaealine, sõnumi: „Kas sa 20 cm peenist oled kunagi käes hoidnud?“
Räigeid juhtumeid on Ubalehe sõnul veel olnud. „Üks pedofiil saatis 13-aastasele tüdrukule väga räige sisuga sõnumeid,“ rääkis ta. „Kirjeldas seal, mida ta lapsega seksuaalselt teha tahaks. See inimene on tänaseks õnneks vangis.“
Paraku sattuvad sarnase ahistamise küüsi liiga sageli nooremad kui 14-aastased tütarlapsed. Alates 1. novembrist on sarnaste sõnumite saatmine alla 16-aastastele seadusega karistatav. Riigikogu tõstis seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16 eluaastale, mis tähendab, et täisealisel ei ole lubatud alla 16-aastasega vahekorda astuda. Rikkumise eest näeb seadus ette kuni viieaastase vangistuse.
„See on meie enda noorte ja laste kaitseks, et nendega ei saaks seksuaalselt manipuleerida või vähemalt on väiksem tõenäosus,“ sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla noortenõustaja Diana Leht. „Me oleme kõik arengus, 14- aastase areng on erinev, kodud on erinevad, teadmised on antud erinevalt, et turvalisem oleks, siis on see otsus suurepärane.“
Ubaleht lisas, et kui varem oleks selline otsus tulnud, oleks mõni ränk juhtum olemata olnud. „Mul on väga hea meel, et see lõpuks ometi juhtus,“ lausus ta. „Kui see oleks 10 või 20 aastat varem tulnud, siis nii mõnigi ränk lugu oleks jäänud olemata.“
Hildegard arvas, et seksuaalsus võiks olla igaühe enda otsustada. „Minu arust on see inimese enda otsustada,“ arvas ta.
„Mina leian, et 16 ongi õige vanus,“ arvas Liisi. „Olen väga õnnelik, et see ära muudeti.“
Ene leidis, et ka 16-aastat on veel liiga noor. „Võttes oma kooliiga, siis me hakkasime 18-aastaselt väljas käima ja poistega käima,“ lausus ta.
Alaealised peavad keelduma
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anne Kruusementi sõnul ei ole kriminaalmenetluse ja karistuste eesmärk ainult inimeste karistamine, vaid laiemalt ka info edastamine potentsiaalsetele ohvritele ja toimepanijatele. „On olnud selliseid juhtumeid, kus täisealised pärast vabanduseks ütlevad, et laps ise tahtis seda, ta oli nõus,“ lausus ta. „See ei ole aktsepteeritav põhjendus. Täisealine peab teadma seda piiri ja mõistma, et sellest suhtes peab keelduma ka siis kui alaealine seda soovib.“
Seaduses on erand lähedase vanusega noorte jaoks: lubatud on noorte omavahelised konsensuslikud seksuaalsuhted, kui täisealise ja 14–16-aastase vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat.
„Selle eesmärk on eelkõige, et noorte inimeste omavahelisi seksuaalsuhteid mitte kriminaliseerida,“ sõnas Kruusement. „Need on noored, kes täna on suhtes oma kooliealistega, näiteks põhikooli õpilane ja keskkooli lõpetaja, et nende suhet me ei kavatse kriminaliseerida, vanusepiiriks jääb viis aastat.“
Õigus öelda: „Ei!“
Numbrid, mida kajastavad uuringud, räägivad selgelt ja valusalt, et umbes 30% Eesti noortest on kogenud seksuaalset ahistamist. Endaga tehtust räägivad kellelegi vaid umbes pooled.
Ubaleht ütles, et lapsed saadavad veebitõmmiseid ahistavatest kirjadest pigem neile, kui räägivad oma vanematele. „Me küsime sel juhul, kas nad on rääkinud mõne täiskasvanuga, keda ta usaldab,“ sõnas ta. „Väga tähtis on noortele meelde tuletada, et peab rääkima usaldusväärse täiskasvanuga. See võib olla koolis mõni lemmik õpetaja, klassijuhataja, treener või isegi sõbranna ema või isa, kui enda vanemate juurde ei julge pöörduda.“
Noorte hinnangul räägitakse seksuaalse väärkohtlemise teemadest nendega liiga vähe. „Hästi oluline on eakohane seksuaalkasvatus,“ ütles „Targalt internetis“ projekti koordinaator Malle Hallimäe. „See saab alguse kodust, kus vanemate poolt tuleks selline info eakohases stiilis lasteni tuua, et millised kontaktid on head, millised mitte. Alati on mõistlik ka väike lapsele anda teavet, et tal on õigus öelda „ei“, kui keegi teda puudutab ja talle see ei sobi. Lapsele tuleks anda ka teadmist, et tule räägi vanemale, kui midagi sellist on toimunud.“
Kõik, kellel on infot alaealise seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus, saavad pöörduda Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja poole. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid: lastekaitsetöötaja, politsei, psühholoog ja paljud teised.