Eesti peaminister rõhutas kohtumisel, et Ukraina vajab kiiresti laskemoona, aga ka pikaajalist sõjalist abi. “Eesti saatis äsja Ukrainale järjekordse sõjalise abipaketi, sealhulgas laskemoona. Oleme teinud arvutusi: kui kõik Ukrainat toetavad riigid järgiksid Eesti eeskuju ja suunaksid lähiaastatel sõjalisele abile 0,25% oma SKT-st, võib Ukraina sõja võita. Mul on hea meel näha, et see algatus kogub poolehoidu,” sõnas peaminister.
“Venemaa arvab, et aeg töötab tema kasuks. Ta loodab, et meie ühtsus laguneb ning valimised nii Euroopas kui USAs hägustavad meie fookust. Me peame tõestama, et Venemaa eksib. Selle eelduseks on võidutahe,” lisas Kallas.
Lisaks sõjalisele abile on oluline poliitiline tugi Ukrainale. Kallase sõnul tuleb edasi liikuda Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimistega Euroopa Liiduga ning toetada Ukrainat teel NATOsse. Tähtis on jätkata sanktsioonide tugevdamist ning otsida lahendust, kuidas võtta Venemaa külmutatud varad kasutusele Ukraina abistamiseks.
Lisaks arutasid peaministrid, kuidas tugevdada Euroopa kaitsevalmidust ja vastupidavust hübriidohtudele. „Näeme, kuidas Venemaa üritab pidevalt proovile panna meie vastupanuvõimet – seda nii küberrünnete, rändesurve kui meie ühiskondadele suunatud hübriidoperatsioonide läbi. Peame olema teadlikud meid ümbritsevatest ohtudest ja tegema koostööd, et end nende eest kaitsta,” sõnas Eesti peaminister. Kallase sõnul on Eesti huvitatud kaitse- ja julgeolekualase koostöö süvendamisest Poolaga.
Kohtumise järel külastas Kallas Varssavi Katõni memoriaali, et mälestada nõukogude võimude hukatud Poola sõja- ja poliitvange. Massihukkamised toimusid mitmes paigas 1940. aastal pärast Poola okupeerimist Hitleri Saksamaa ja NSV Liidu poolt ning said nime Katõni küla järgi, kust leiti 13. aprillil 1943 esimene massihaud. “Venemaa käitumine pole muutunud. Butša, Irpin, Mariupol. Nende kohtade loetelu, kuhu on tulnud niinimetatud vene “vabastajad” ja viinud läbi massikuritegusid, täieneb. Osa 1940. aasta massimõrvadest leidis aset Harkivis ja kahjuks näeme ka praegu igapäevaselt, kuidas tänapäevane Venemaa seal jätkuvaid inimkannatusi põhjustab,“ ütles Kallas tseremoonial.
Õhtul osaleb Kaja Kallas koos Poola, Soome, Iiri, Kreeka, Hispaania ja Luksemburgi peaministritega Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kokku kutsutud tööõhtusöögil, kus arutatakse Euroopa Liidu prioriteete järgmiseks viieks aastaks. Tegemist on konsultatsioonide sarjaga, mille eesmärk on valmistada Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava ette kinnitamiseks juunis toimuval Euroopa Ülemkogul. Eesti prioriteetideks on Euroopa kaitsevalmiduse tõstmine ja Ukraina toetamine, tugev ja õiglase konkurentsiga Euroopa Liidu ühisturg ning ning turvalised ja tõhusad ühendused.
