aasta kolmanda kvartali seisuga püsis Eesti Euroopa Liidu (EL) riikidest madalaima riigivõla tasemega, samas kui Kreekas oli võlakoormus kõige suurem.
Eesti riigivõlg moodustas kolmandas kvartalis 18,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on EL-i madalaim näitaja. Võrreldes 2022. aasta sama perioodiga kasvas Eesti riigivõlg 2,3 protsendipunkti, nagu teatas Eurostat.
Bulgaaria, Luksemburg ja Rootsi olid teised riigid, kus riigivõlg jäi suhteliselt madalaks, vastavalt 21%, 25,7% ja 29,7% SKP-st.
Kreeka riigivõlg ulatus 165,5%ni SKP-st, olles kõige kõrgem, millele järgnesid Itaalia 140,6%-ga, Prantsusmaa 111,9%-ga, Hispaania 109,8%-ga ja Belgia 108%-ga.
Euroala keskmine riigivõlg oli 89,9% SKP-st, vähenedes aasta varasemaga võrreldes 2,3 protsendipunkti. Kogu EL-is oli riigivõlg 82,6% SKP-st, mis on aastatagusest ajast kaks protsendipunkti madalam.
Aasta jooksul kasvas võla ja SKP suhe kaheksas EL-i liikmesriigis, samas kui 19 riigis nähti langust. Kõige märkimisväärsem võlakoormuse langus toimus Kreekas, kus see vähenes 12 protsendipunkti, samas kui Belgias täheldati suurimat kasvu, 2,5 protsendipunkti.
Euroala riikides moodustasid kolmanda kvartali lõpu seisuga võlakirjad 83,6% koguvõlast, laenud 13,6% ja valuuta ning hoiused 2,8%. EL-is tervikuna olid vastavad näitajad võlakirjade puhul 83,1%, laenude puhul 14,1% ning valuuta ja hoiuste puhul samuti 2,8% koguvõlast.
