Home » Eesti riigivõlg kasvas aastaga 45%

Eesti riigivõlg kasvas aastaga 45%

Eesti majandus kokku

Välismaailm rahastas Eesti majandust 2024. aasta esimeses kvartalis 238 miljoni euro võrra rohkem kui Eesti välismaailma finantseeris

Üksnes majapidamised olid esimeses kvartalis netorahastajad1); ülejäänud majandussektorid olid netorahasaajad

Majanduse konsolideeritud võlg kasvas esimeses kvartalis 1,6%, aasta juurdekasv oli ligi 10%

Üksikasjalikum teave Eesti majanduse ja välismaailma finantsvarade ja kohustuste kohta on kättesaadav finantskonto rubriigis

Majapidamiste sektor 2)

Majapidamised rahastasid Eesti majandust 537 miljoni euro ulatuses

Finantsvarade maht kasvas kvartali jooksul protsendi võrra, kohustused kvartaliga ei suurenenud ja aastakasv oli nii finantsvarade kui ka kohustuste puhul 4,5%. Laenukohustuste aastakasv on alates 2023. aasta algusest vähenenud

Pensioni- ja muude fondiosakute portfell on aastaga kasvanud 23,1%

Kuigi tähtajaliste hoiuste intressimäär mõnevõrra langes, kasvas hoiuste maht kvartaliga ligi 6%. Hoiused kokku suurenesid esimeses kvartalis 3% ja aastaga 7%

Majapidamistel on finantsvarasid 3,2 korda rohkem kui kohustusi. 2022. aastal langustrendis olnud näitaja hakkas eelmise aasta viimases kvartalis jälle kasvama

Ettevõtete sektor

Ettevõtted kaasasid teistelt majandussektoritelt, sh välismaalt 301 miljonit eurot rohkem, kui sinna paigutasid

Finantsvarade maht kasvas kvartaliga 1,5%, kohustused jäid eelmise aasta lõpu tasemele. Aastaga suurenesid need vastavalt 3,7% ja 2,9%

Ettevõtete laenukohustusted on aastaga kasvanud 6,5%. Võlg suurenes aastaga 3% ja moodustas 73% viimase nelja kvartali SKPst

Noteerimata ettevõtete omakapital kvartaliga ei kasvanud, kuid aastaga on see suurenenud paari protsendi võrra. Kaubeldavate aktsiate maht kasvas kvartaliga 2,4% ja aastaga suurenes see ligi 9% võrra

Riigisektor

Riigisektor kaasas teistelt sektoritelt lisaks 328 miljonit eurot. Vaid kohalikud omavalitsused olid esimeses kvartalis netorahastajad

Riigisektori konsolideeritud võlg suurenes kvartaliga 22%. Võlg moodustas esimeses kvartali lõpus 23% nelja viimase kvartali SKPst

Finantssektor

Pankade ja teiste finantsasutuste netorahasaamine oli 145 miljoni euro suurune

Dividendide maksmine vähendas pankade omakapitali

Finantsvarade ja kohustuste mahud kvartaliga eriti ei suurenenud, aga aastaga kasvasid need vastavalt 9% ja 7,8%

Laenuportfell vähenes kvartali jooksul protsendi võrra, aga aastaga on see kasvanud 9%

Finantssektori kasutuses olevad ressursid3) moodustasid 181% viimase nelja kvartali SKPst

Selaa ylöspäin