2023. aastal toimus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) laekunud andmete põhjal 42 elektriga seotud õnnetusjuhtumit. Elektriõnnetuste tõttu hukkus 1 inimene, tõsisemalt sai kannatada 3 inimest ja kergemalt kannatada 38 inimest.
„Võrreldes eelneva aastaga suurenes mõnevõrra elektrist põhjustatud õnnetuste arv, kuid vähenes raske tervisekahjustuse saanute arv. Kui neljal eelneval aastal elektriõnnetuste tagajärjel hukkunuid ei olnud, siis eelmisel aastal kaotas üks inimene elu mittenõuetekohase isevalmistatud elektriseadme kasutamise tõttu,“ lausus TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Elektriõnnetuste statistika 2019-2023
Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras või oludele mittesobilike elektriseadmete kasutamine.
Enamik elektriõnnetusi (86%) toimus olmeoludes ehk kodus, selle lähiümbruses või avalikes kohtades, 14% juhtudest olid tööõnnetused.
„Olmes toimunud elektriõnnetustest annavad jätkuvalt tooni väikelastega toimunud õnnetused. Selliseid õnnetusi toimus võrreldes eelneva aastaga nelja võrra rohkem. Väikelastega juhtuvad õnnetused eelkõige pistikupesadesse torgatud teravate esemete tõttu, lohakile jäetud katkiste elektrijuhtmete või lahtiste pingestatud valgustipesade tõttu,“ täiendas Teinemaa. Täiskasvanutega juhtus olmes elektriõnnetusi katkiste või riketega elektriseadmete (nt pistikupesad, nõudepesumasinad, boilerid) kasutamisel ja katkise isolatsiooniga juhtmete tõttu. Ka juhtus elektriõnnetusi koduste remonditööde käigus, kus tööde teostamise ajaks oli jäetud elekter välja lülitamata.
Tööõnnetused toimusid peamiselt õhuliinidel ja jaotlates elektritööde tegemisel ohutusnõuete eiramisel ning töökohal katkiste elektriseadmete kasutamise tõttu.
Piirkonniti toimus 2023. aastal elektriõnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis. Kõige enam õnnetusi juhtus Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal. Ühtegi õnnetust ei registreeritud kuues maakonnas.
Nõuanded elektriohutuse tagamiseks
lase pädeval spetsialistil perioodiliselt kontrollida hoone elektrisüsteemide seisukorda;
ära tee elektritöid ise, vaid kasuta pädeva spetsialisti abi. Ise tohib teha lihtsamaid töid, kui on olemas vastavad teadmised (nt vahetada lüliteid, pistikupesi, lambipesi, sulavkaitsmeid);
kui kasutatavate elektriseadmete arv ja voolutarve on oluliselt suurenenud, siis lase uuendada ka oma kodu elektrisüsteem;
elektrisüsteemi peab kaitsma toimiv kaitseaparatuur. Täiendavaks kaitseks elektri- ja tuleohu vastu lase paigaldada rikkevoolukaitselüliti;
ära koorma üle elektriseadmeid ja -juhtmeid, ülekoormus on ohtlik tulekahjuallikas;
kasuta seadmeid vaid ettenähtud oludes. Siseruumides kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid ei tohi kasutada väljas või märgades ruumides (nt vannitoas);
väikelastega kodudes paigalda lapsekaitsega pistikupesi või kasuta pistikupesade kontaktidele ligipääsu tõkestamiseks kaitsekatteid;
ära kasuta kahjustusega (nt juhtme isolatsioon või seadme kest on nähtavalt vigane) elektriseadmeid;
maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama märkamisest teavita kohe võrguettevõtjat. Kui sul on vaja elektriliini kaitsevööndis tegutseda, siis teavita sellest võrguettevõtjat.
