Ida-Virumaa on aastakümnete jooksul olnud tuntud oma rikkaliku maavarade ja tööstuspärandi poolest, kuid tänapäeval on piirkond pöördeline ja ettevõtluse vaatest väljakutsuv. Ettevõtete meelitamiseks Ida-Virumaale pööratakse järjest enam tähelepanu ja see on muutunud strateegiliseks fookuseks nii kohalike kui ka riiklike ametiasutuste jaoks.
Ida-Virumaa ajalugu on tihedalt seotud kaevandamise ja tööstusega, eriti põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega. Selle pööramiseks laiemaks ettevõtluskeskkonnaks, on välja tuldud Õiglase Ülemineku Fondiga, mille puhul on tegemist mehhanismiga, mis aitab piirkondasid, mille peamiseks majandusharuks on fossiilsete maavarade kaevandamine ja nendest energia tootmine.
„Fondi eesmärk on toetada kitsaskohtade likvideerimist, eesmärgiga pakkuda selle piirkonna elanikele alternatiive sissetulekuteks ja parandada elukeskkonda. Eesti on üsna unikaalne rahade kasutamise mõttes. Kui enamus piirkondi Euroopas panustab taristu- ja roheenergiainvesteeringutesse, siis Eestis on ca 200 miljonit eurot suunatud eraettevõtjate otseinvesteeringute toetamisse (kogusummast 350 miljonit eurot). Lisaks on 25 miljonit eurot ettevõtluse tugiteenuste ja taristu investeeringuteks ning ca 50 miljonit eurot hariduse ja tööturu meetmete toetamisele. Ca 20% meetme kogumahust on mõeldud elukeskkonna parandamiseks. Seega on suur osa rahalistest vahenditest mõeldud selleks, et tekiksid uued töökohad piirkonna elanikele,“ kirjeldas fondi Teet Kuusmik, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur juhatuse liige.
Erinevad ettevõtlusmeetmed on peamiselt suunatud tööstusinvesteeringute ja turismiinvesteeringute toetamiseks. VKE meetmest on lisaks võimalik toetada väga erinevate valdkondade väikeäride investeeringuteks.
„Maakonna jaoks on kindlasti peamine prioriteet tööstus, kuna seoses ülemineku protsessidega vähenevad töökohad tööstuses ja nende töökohtade asendamine on kõige olulisem. Samuti on tööstusettevõtetes töökohtade arv iga investeeringu kohta alati kõige suurem ja töötasud võrreldes enamuse majandussektoritega võrreldes kõrgemad,“ ütles Kuusmik.
Ettevõtetel huvi on
Iga piirkonna majanduskasvu aluseks on ettevõtlus. „Näeme, et ettevõtete huvi Ida-Virumaa piirkonda investeerida, on järk järgult kasvamas. Selles mängib kindlasti rolli piirkonna ajalugu, tänu millele on seal olemas tööjõud ja ka hästi välja arendatud infrastruktuur. Aga kindlasti on selles ka oma roll erinevatel toetustel,“ kommenteeris SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.
Aprilli lõpu seisuga on Õiglase Ülemineku Fondis menetluses 69 investeerimisprojekti, investeeringute rahaline maht kokku üle 400 miljoni euro ja toetusemaht üle 142 miljoni euro.
„Investeeringutega planeeritud töökohtade arv on ligi 1000. Kõige enam on taotlusi menetluses Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. See on ka loomulik, kuna tegemist on suurimate omavalitsustega maakonnas.
Samas on projektitaotlusi esitatud kõikides omavalitsustes Ida-Virumaal,“ täiendas Kuusmik. Ta toob täiendavalt välja põhjused, miks ettevõtted võiksid oma pilgud Ida-Virumaa poole suunata: „Ida-Virumaa omavalitsused ja elanikud tervitavad uute tööstusettevõtete rajamist maakonda. Piirkonna tööstus ja äripargid on ette valmistatud ning omavalitsustes asjaajamine on väga kiire, mis puudutab projekteerimistingimusi, ehituslubasid, kasutuslubasid. Samuti on Ida-Virumaa Töötukassa on hea partner tööjõu ettevalmistusprotsessis, koos oma toetusmeetmete ja kogemustega.“
Ka pank julgustab regionaalseid investeeringuid: „Ettevõtluse rahastamisel meil piirkondlike erisusi pole, regioon ei ole takistuseks. Kõigi projektide finantseerimisel hindame eelkõige ettevõtte ärimudeli jätkusuutlikkust, rahavoogu ja maksevõimet ning vajadusel kaasame lisatagatise vaates riiklikke garantiisid Kredexist või Maaelu Edendamise Sihtasutusest,“ kommenteeris Aljas.
Allikas. SEB
