Eelmisel nädalal toimus Brüsselis Euroopa kodanike paneelarutelu kohtumine ühiskondliku vaenu teemal. Arutelu tulemusel esitasid 150 ELi kodanikku Euroopa Komisjonile ja riiklikele ametiasutustele 21 soovitust, kuidas võidelda vihkamise vastu kõigis selle vormides ja suurendada vastastikust lugupidamist. Kõik vihkamise ja sallimatuse vormid on vastuolus Euroopa Liidu lepingus sätestatud väärtustega, nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine. Viimastel kuudel ja aastatel on aga vaenukõne ja vaenukuritegude arv kogu ELis märkimisväärselt suurenenud nii internetis kui ka väljaspool seda. Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová: „Me oleme tunnistajaks üha kasvavatele vihasõnumite voogudele, eriti internetis. Need süvendavad veelgi meie ühiskondade polariseerumist ja lõhuvad demokraatiat. Halvimal juhul viivad vägivaldsed sõnad ka vägivallategudeni. Mul on hea meel, et Euroopa kodanike paneelarutelul pöörati suurt tähelepanu vaenukõne ohtudele ning anti selgeid ja kaugeleulatuvaid soovitusi vaenukõne vastu võitlemiseks.“ Alates 2024. aasta aprillist on kodanikud arutlenud vihkamise algpõhjuste ja seda võimendavate tegurite üle. Euroopa Komisjoni volinikud arutavad nii paneelarutelul kui ka kodanike kaasamise platvormil kogutud teavet ning see toetab komisjoni tulevast tööd vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemisel. Hilisemal tagasisideüritusel annavad komisjoni poliitikakujundajad paneelarutelul osalenutele aru soovituste arvesse võtmise kohta. Paneelarutelu lõplikes soovitustes kutsuvad eurooplased muu hulgas üles korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, looma kogu ELi hõlmav platvorm, mis ühendab vihkamist käsitlevat teavet, ressursse, meetmeid ja tugisüsteeme ning korraldama sallivust käsitlevaid koolitusi ja tugevdama laste ja noorte sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Teabevahetuse usaldusväärsuse, faktipõhisuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks paremini uurida ja selgitada teabe rahastamise põhimõtteid. Lisaks vaenukõne kriminaliseerimisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata tehisintellekti ohtudele ja vaenukõnele sotsiaalmeedias, edendades erinevate vaatenurkade esitamist ja mitmekesisust. Arutelukultuuri tuleks levitada ka koolides ning noortele tuleks luua eraldi paneelarutelu. Täiskasvanute jaoks tuleks kohalikes kogukondades arendada vabatahtlikke kodanikuteenuseid. Euroopa kodanike paneelaruteludel osalejad leitakse juhuvaliku teel, et õigesti kajastada Euroopa Liidu sotsiaaldemograafilist koosseisu. Kvoodisüsteem tagab soolise tasakaalu ja selle, et osalejatest kolmandiku moodustaksid 16–25aastased noored. Muud sotsiaaldemograafilised omadused on seotud haridustaseme, geograafilise asukoha ja elukutsega. Kodanikud teevad koostööd väikestes 10–15 inimesest koosnevates rühmades ja täiskogu istungjärkudel. Abi pakub tugimeeskond koos ekspertide komiteega. Arutelude tulemusena annavad kodanikud Euroopa Komisjonile soovitusi, mida komisjon peaks poliitika ja algatuste väljatöötamisel arvesse võtma. Kodanike kaasamise platvorm on kodanike kaasamise uue ökosüsteemi oluline osa, täites Euroopa tuleviku konverentsi järel vastu võetud teatises ette nähtud kohustust.
