Me elame äreval ajastul. Ärevushäirete esinemissagedus aina tõuseb. Erinevaid ärevushäireid esineb isegi rohkem kui depressiooni. Ärevushäirete all kannatab igal aastal ligi 18% elanikkonnast ning kuni 30% inimestest on kogenud neid mingil ajavahemikul elus. Ärevushäire on rohkem, kui lihtsalt muretsemine või hirm esinemise ees. Ärevushäire tõttu ei suuda inimesed sageli töötada, õppida või suhelda. Erinevad hirmud ja ebarealistlik mõtlemine viib need inimesed lausa erakluseni.
Ärevushäired võivad olla ka teiste psüühiliste häirete sümptomid, näiteks depressiooni või sõltuvushäirete. Ärevushäired, nagu depressioongi, on aladiagnoositud ja -ravitud. Ärevushäire on suhteliselt püsiv seisund, kui seda ei ravita. Ärevushäire ravimata jätmine mõjutab negatiivselt inimest ennast ja seda kaudu ka ühiskonda.
Mis on ärevus?
Ajutine ärevus on elu normaalne osa. Inimene tunneb ärevust uutes olukordades, elumuutuste keerises ja muudes uudsetes situatsioonides. Ajutise ärevusseisundiga tullakse enamasti toime, kui olukord stabiliseerub, siis ärevus kaob. Ärevushäire aga on rohkem kui ajutine mure või hirm.
Ärevushäirest räägime siis kui ärevus ei kao, püsib või läheb veel hullemaks. On mitmeid eri tüüpi ärevushäired. Näiteks: üldistatud ärevushäire, paanikahäire ja sotsiaalne ärevushäire.
Ärevuse sümptomeid ja -häireid esineb rohkem naistel. Risk haigestuda on täiskasvanueas naistel üldiselt suurem kui meestel. Paljudel juhtudel ärevushäire tekib eas, kus tuleb kokku puutuda väga erinevate probleemidega.
Tihti on selleks aeg, kus alustatakse iseseisvat elu (perekonnaprobleemid, tööprobleemid) või ka siis, kui algab elu teine, aktiivsuse vähenemise faas. Ärevuse üheks põhjuseks on ka alkoholi liigtarvitamine, mis tõstab ärevuse üldist taset ning pikemas perspektiivis alandab stressi talumisvõimet. Alkohol mõjutab negatiivselt ka une kvaliteeti.
Hinnanguliselt 20-30% ärevushäiretega patsientidest pöördub või suunatakse psühhiaatri vastuvõtule. Eestis on psühhiaatri vastuvõtule pöördunud isikute arv jätkuvalt suurenenud viimastel aastatel. Ärevushäiretega inimesed pöörduvad sagedamini ka erinevate eriarstide vastuvõtule ning kiirabisse. Ärevushäirega inimestel esineb tihti psühhosomaatilisi vaevusi ehk haigusnähte, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid.
Üldistatud ärevushäire sümptomid on:
Ärevuse psüühilised sümptomid:
• rahutus, võimetus lõõgastuda
• pingetunne
• kergesti ehmumine tühistel põhjustel
• muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused
• kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
• hirm kaotada kontroll enese üle või “minna hulluks”
• surmahirm
Ärevuse füüsilised sümptomid:
• südame kloppimine
• higistamine
• värisemine, vappumine
• suukuivus
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
• lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
• kuumad ja külmad hood
• tuimusetunne või surinad
• pearingluse-, ebakindlusetunne
• tükitunne kurgus, neelamisraskused
• unehäired (uinumisraskused)
• seksuaalhäired
