Eelmise aasta andmete kohaselt kuulub Eestis hasartmängusõltuvuse riskirühma 112 000 inimest ehk 11 protsenti elanikkonnast. Märkimisväärne on ka see, et probleemidega noorte osakaal on kasvanud. Kuigi aasta lõpus on plaanis uus reklaamiseadus, ei sisalda see hasartmängureklaamide keeldu.
Eestis on loterii ostmine, spordiennustuste tegemine ja kasiinomängude mängimine lubatud alates 21. eluaastast. Siiski näitab Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tellitud ja Kantar Emori läbiviidud uuring, et 59 protsenti 15-20-aastastest vastajatest on hasartmängudega kokku puutunud. Veelgi murettekitavam on see, et 47 protsenti 15-19-aastastest, kes viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mängisid, kuuluvad riskirühma, mis tähendab, et mängimine on neile tekitanud probleeme või on tegu patoloogiliste hasartmänguritega.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse (HNK) tegevjuht Silver Sternfeldt ütles rahvusringhäälingule, et üle saja tuhande riskirühma kuulujaga on Eesti Euroopas hasartmänguprobleemidega riikide seas esirinnas.
Sternfeldti sõnul on üheks põhjuseks ühiskondlik hoiak, mis õnnemängude suhtes valitseb. “Me ei ole veel ühiskonnana jõudnud sinnamaale, et oskaksime vastutustundlikult mängida ega ka nõuda vastutustundlikku mängu korraldamist,” selgitas ta.
Hasartmängu pakkujatel läheb hästi, huvi mängimise vastu on suur ja turule lisandub pidevalt uusi internetikasiinosid. Näiteks eelmisel aastal oli ainuüksi online-õnnemängudes tehtud panuste ja mängijatele välja makstud võidusummade vahe 350 miljonit eurot. Riigikassasse laekus hasartmängumaksu 48 miljonit eurot.
Seega on selge, et hasartmängud on Eestis tõsine probleem, mis vajab suuremat tähelepanu ja tõhusamaid lahendusi, eriti noorte seas leviva sõltuvuse ohjeldamiseks.