Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu infotunnis Vadim Belobrovtsevi küsimusele vastates, et paljud näitajad annavad alust optimismiks majanduses.
Belobrovtsev viitas küsimust esitades, et Eesti on ainuke euroala riik, kellele Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib selleks aastaks majanduslangust, samas kui mõnele riigile prognoositakse lausa viie- või kuueprotsendilist kasvu. Seejuures on Eesti euroalal eesotsas oma hinnakasvu näitajaga.
Kallas selgitas küsimusele vastates, et Eesti majanduskasv oli 2021. aastal Iirimaa järel teine Euroopas, kasvades üle kaheksa protsendi, viidates, et praegune majanduslangus on osaliselt tingitud kõrgest võrdlusbaasist ning tihedast seotusest Põhjamaade majandusega.
Peaministri sõnul on palju näitajaid, mis annavad alust optimismiks majanduses. „Inimeste ostujõud kasvab, keskmine palk kasvab, keskmine pension kasvab,“ lausus Kallas. Ostujõu paranemisele ja majanduse elavnemisele viitavate näidetena tõi peaminister välja reisimise populaarsuse kasvu, kaubaveo kasvu ning tööhõive kõrge taseme.
Ühtlasi tõi Kallas positiivsena välja, et kuue kuu euribor on langenud. „Meie majandus on olnud väga turupõhine ehk inimesed ei ole fikseerinud oma intressimääri, ettevõtjad ka mitte, ja seetõttu mõjutas euribori tõus otseselt meie ettevõtete käekäiku. Aga hea uudis on see, et kuue kuu euribor on langenud ja turud ootavad ka täiendavat langust,“ ütles Kallas.
Vastates küsimusele 400 miljoni suuruse laenulepingu sõlmimise kohta, selgitas peaminister, et kuivõrd riigieelarve kulud on suuremad kui tulud, tuleb vahe katta laenuga. Kallas märkis, et riik teeb tänavu rekordiliselt ehk 1,9 miljardi euro eest investeeringuid, samuti viitas ta uute sotsiaalkulude tekkimisele seoses pensionäride lisandumise ja sotsiaaltoetuste tõstmisega.
Peaminister kinnitas, et valitsus teeb pingutusi, et uut riigieelarvestrateegiat koostades kulusid vähendada ja tulusid suurendada, et poleks vaja võtta nii palju laenu nn lünkade katteks. „Kui me võtame vähem laenu, siis me maksame ka vähem intressi ja saame teha maksumaksja rahaga hoopis midagi vajalikumat, kui ainult laenuintresside tasumine,“ nentis Kallas.
Peaminister vastas veel Helir-Valdor Seederi küsimusele valimislubaduste ja kokkulepete täitmise, Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele valitsuse otsuste, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele riigi ja kiriku, Urmas Reinsalu küsimusele poliitilise olukorra ning Varro Vooglaiu küsimusele Eesti-Ukraina julgeolekuleppe kohta.
Välisminister Margus Tsahkna vastas Riina Solmani küsimusele sõnumiselguse kohta.
