Jämesool, mis koosneb käärsoolest ja pärasoolest, võib olla koht, kus vähirakud tekivad ja arenevad, moodustades käärsoole- või pärasoolevähi. Tartu Ülikooli Kliinikum toob välja, et käärsoolevähk ja pärasoolevähk kuuluvad ühisnimetuse alla jämesoolevähk.
Käärsoolevähi sümptomid hõlmavad sageli kõhupuhitust ja täiskõhutunnet, eriti pärast söömist, rohkelt soolegaase, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, mis vaheldub kõhukinnisusega. Patsient võib kogeda püsivat kerget kõhuvalu, väsimust, nõrkust, õhupuudust, töövõime langust koos “seletamatu” kehvveresusega, püsivat kerget palavikku (37,2–37,5 °C), kaalulangust ja isutust.
Pärasoolevähi sümptomid hõlmavad sageli valu pärasooles roojamisel või istumisel, pärasoole kontrolli kaotust, püsivat soole tühjendamise vajadust, millele ei järgne kergendust, vere ja lima eritumist koos väljaheitega, kõhukinnisust või kõhulahtisust (mis võivad vahelduda), soolegaaside pidet ja kõhupuhitust, kõhukorinad ning muutunud väljaheide (“jänesepabulad”, üks serv nagu ära lõigatud, linditaoline).
Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel haigestuvad enamasti üle 50-aastased inimesed, kuigi umbes 10% juhtudest võib jämesoolevähki leida ka noorematel inimestel.
Jämesoolevähi riskitegurid hõlmavad järgmist:
Pärilik taust, mis on tuvastatav ligi 30% juhtudest.
Polüübid sooles, eelkõige adenoomid, mis on algul healoomulised kasvajad, kuid võivad muutuda pahaloomuliseks.
Dieet, mis sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid.
Rasvumistõbi ja sellega seotud metaboolne sündroom.
Vähene füüsiline aktiivsus.
Vanus.
Suitsetamine.
Põletikulised soolehaigused nagu haavandiline koliit ja Crohni tõbi, mis suurendavad märkimisväärselt riski jämesoolevähki haigestumiseks.
Diabeet, eriti I tüüpi diabeet.
