Peaminister Kaja Kallas keskendus oma iga-aastases Euroopa Liidu kõnes Riigikogu ees Ukraina toetamisele ja Euroopa Liidu tulevikule.
Oma esinemist alustas Kallas tõdemusega, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeoleku nurgakiviks. Selle tähtsust kinnitab ilmekalt Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina ja tema õiguse vastu vabalt valida oma tulevikku. Peame jätkama Ukraina toetamist ja koos teiste Euroopa riikidega tugevdama oma kaitsevõimet.
„Ukraina sõdib jätkuvalt ja iga päev ka meie vabaduse eest. Kui me ei taha mõelda sõjale täna ega tulevikus, peame mõtlema Ukrainale nüüd ja praegu. Kui me peame Euroopas võimalikuks teha või anda veel midagi, siis tuleb seda teha nüüd ja tuleb seda teha praegu,“ ütles Kallas. „Tahan uskuda, et suudame sanktsioonid, külmutatud vara kasutuselevõtu, majandusliku ja sõjalise abi ning Ukraina liitumisläbirääkimistele kutsumise leppida kokku veel selle nädala Ülemkogus ning sellega julgustada ka kõiki teisi riike maailmas. Putin peab mõistma, et aeg tiksub tema vastu, mitte tema poolt,“ rõhutas ta.
Kallase sõnul tekitavad geopoliitilised ja väärtuselised hallid alad Euroopa sees ebavajalikke pingeid. Ta väljendas heameelt selle üle, et Euroopa integratsioon on saanud uue tõuke. „Mul on eriti hea meel, et Horvaatiast sai 1. jaanuaril euroala 20. liige ja aprillis sai Soomest NATO liige. Bulgaaria ja Rumeenia väärivad juba mõnda aega liikmelisust Schengenis, samuti ootan ma Rootsit pikisilmi NATOsse.“ Lubadustest tegudeni peab liikuma Euroopa Liidu laienemisega. „Et Thessaloniki ja Versailles’ tippkohtumise lubadused ei muutuks perspektiivist perspektiivituseks, tuleb detsembris otsustada Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimistele kutsumine ja tingimuste täitmisel avada läbirääkimised. Ei ole sugugi liialdatud, kui kasutada Ukraina välisministri väljendit, et need tingimused on täidetud ukrainlaste verega,“ lausus Kallas.
Ta lisas, et miski ei näitaks selgemini Euroopa Liidu tõsiseltvõetavust, kui otsus ise pakkuda välja tähtaeg, millal organisatsioon on valmis kuni kümne koduste reformidega hakkama saanud uue liikme vastuvõtuks. 2030. aasta oleks selliseks valikuks väga loogiline, sest just siis rakendub uus pikaajaline EL eelarve ja moodustuvad uued 2029. aasta valimiste järgsed institutsioonid. Kallas nentis samuti, et Euroopa Liidu laienemist ja selleks vajalikke muutusi on võimalik teostada aluslepinguid muutmata.
Euroopa lähitulevikust rääkides toonitas Kallas, et Eesti prioriteetide hulka kuulub Euroopa kaitsevõime tõstmine. „Meie jaoks tähendab see eesmärk lähivaates muidugi ennekõike seda, et NATO Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud kaitseplaanid saavad ellu viidud,“ selgitas ta. Oluline on suurendada ka ELi kaitsetootmist, muu hulgas selleks, et täita lubadust saata üks miljon suurtükimürsku Ukrainale.
