Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Eestis visiidil viibiva Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga, kellega arutati Ukraina igakülgse toetamise jätkamist, sealhulgas Ukraina teed Euroopa Liitu ja NATOsse ning ka Ukraina ülesehitamisega seonduvat. Kohtumise järel andis Ukraina peaminister Šmõhal Kallasele üle ka Ukraina valitsuse poolse tunnustuse, millega tõstetakse muuhulgas esile neid, kes on isiklikult panustanud Ukraina rahva õiguste ja vabaduste kaitsesse.
Peaminister Kallas kinnitas kohtumisel Ukraina peaministri Šmõhaliga, et Eesti usub Ukraina võitu ning jätkab Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist. „Eesti toetus Ukrainale on vankumatu. Eesti saatis oma viimase abipaketi raames Ukrainale 20 miljoni euro eest kriitiliselt vajalikke suurtükimürske ja muud sõjalist abi. Meie suurtükimürsud on Ukrainas juba ka kohal,“ ütles Kallas.
Lisaks sõjalisele abile, mida Ukraina rindel nüüd ja kohe vajab on ülioluline, et riigid võtaksid sarnaselt Eestile ka pikaajalise kohustuse Ukraina sõjaliseks toetamiseks. „Eesti pikaajaline sõjaline abi Ukrainale saab järgmise nelja aasta jooksul olema 0,25% meie SKP-st. Vajame sarnast pühendumust ka teistelt Ukrainat toetavatelt riikidel. Ainult nii on võimalik agressori kalkulatsioone muuta ja tagada Ukraina võit,“ sõnas Kallas.
Peaminister Kallas rõhutas, et peame toetama Ukrainat ka Euroopa Liiduga liitumisel. „Eesti töötab selle nimel, et Ukraina liitumisläbirääkimised ELiga saaksid alata nii kiiresti kui võimalik, loodetavasti juba Belgia eesistumise ajal,“ märkis ta. Peaminister lisas, et Eesti soovib Ukrainat igakülgselt toetada ka praktilise ELi kogemuse jagamisega. Samuti kinnitas Kallas, et Eesti toetus Ukrainale NATO teekonnal jätkub.
Samuti on Kallase hinnangul oluline, et lisaks sõjalisele abile tuleb meil juba praegu hakata mõtlema Ukraina ülesehitamisele. „Eesti on sellega juba alustanud. Valitsus on kinnitanud pikaajalised rahalised vahendid nii ülesehituseks kui humanitaarabiks. Eesti jätkab praktilistel projektidel põhinevat ülesehitust. Keskendume haridusele, sotsiaalvaldkonnale ja hoonete taastamisele. Meie ülesehituse fookuses on Žõtomõri piirkond,“ selgitas Kallas. „Eesti näitab oma tegevusega, et ülesehitus on võimalik ka siis, kui sõda alles kestab. Loodame, et oleme sellega ka teistele eeskujuks,“ lisas peaminister. Samuti tõi Kallas välja, et Eesti üks prioriteetidest Ukraina abistamisel on jätkuvalt küberkoostöö. „Panustame nii kaitsesektoris kui väljaspool, et toetada Ukrainat küberohtude tõrjumisel,“ ütles ta.
Kallas juhtis tähelepanu ka sellele, et meil on jätkuvalt vaja Venemaad igakülgselt isoleerida ja sanktsioonidega jätkata. „Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahju. Euroopa Liidu tasandil liigume kiires tempos edasi ettepanekuga kasutada Venemaa külmutatud varadelt saadavat tulu Ukraina heaks. See on oluline esimene samm, kuid vajame siiski ka lahendust, kuidas varasid ise kasutusele võtta,“ ütles Kallas. „Venemaa juhtkond peab kandma vastutust Ukrainas sooritatud kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo eest. Eesti jätkab jõupingutusi rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali loomiseks,“ lisas Kallas.
Peaminister Kallas toonitas ka seda, et lootused kiirest rahust on lõks, millesse me ei tohi langeda. „Venemaa kasutaks seda vaid enda kogumiseks, et veel jõulisemalt rünnakule asuda. Me kõik tahame elada rahus, aga see peab olema õiglane ja kestlik rahu. Eesti toetab ja osaleb aktiivselt president Zelenskõi rahuplaanis, mille keskmes on Ukraina territoriaalne terviklikkus ja õiglus,“ märkis ta.
