18. ja 19. aprillil viibis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov visiidil Brüsselis, kus kohtumistel NATO ja Euroopa Liidu esindajatega rõhutas ta vajadust survestada Venemaad senist kurssi muutma. Samuti kõneldi pingelisest olukorrast Lähis-Idas ja Hormuzi väinas hõivatud laevast, mille pardal viibib endiselt Eesti elanik, kelle vabastamise nimel jätkuvad diplomaatilised jõupingutused.
Kantsler rõhutas kohtumistel vajadust anda Ukrainale kiiret relvaabi ja õhutõrjevahendeid, sest olukord rindel on väga tõsine. „Ukraina sõja lõpptulemus mõjutab julgeolekuolukorda terves maailmas,“ sõnas Vseviov. „Seetõttu peab kogu meie tegevus olema suunatud sellele, et Venemaa muudaks senist kurssi, lõpetaks sõjategevuse ja tõmbuks tagasi oma piiridesse.“
Kantsler juhtis tähelepanu vajadusele jätkata tööd sanktsioonide karmistamise ning Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise nimel. „Peame olema Ukraina abistamisel loovad ja mitte tõmbama punaseid jooni, sest seisame silmitsi agressoriga, kes oma tegevusele piire ei sea,“ märkis Vseviov.
Kantsleri sõnul on tarvis teha edasisi samme Ukraina NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise teel. „Neutraalsed alad Euroopas innustavad Venemaad agressioonile,“ sõnas Vseviov lisades, et NATO avatud uste poliitika ja Euroopa Liidu laienemine aitavad kindlustada julgeolekut kogu Euro-Atlandi alal.
Kantsler rõhutas kohtumistel, et Venemaa on ja jääb NATO jaoks kõige tõsisemaks ohuallikaks ning seetõttu peab alliansil olema pikaajaline plaan enese kaitsmiseks selle ohu vastu, aga ka rahalised vahendid. „Kaitsekulutuste suurendamine on võtmetähtsusega, et liitlased oleksid suutelised seisma vastu kõikidele julgeolekuohtudele,“ sõnas Vseviov.
Vseviov kohtus Brüsselis NATO peasekretäri kabinetiülema Stian Jensseni, NATO poliitiliste ja julgeolekupoliitiliste küsimuste abipeasekretäri Boris Ruge, Euroopa välisteenistuse (EEAS) peasekretäri Stefano Sannino, Euroopa Ülemkogu eesistuja nõuniku Simon Mordue’ ja Saksamaa alalise esindajaga Euroopa Liidu juures Michael Claussiga.
