Mõned mehed võivad end leida keerulises olukorras, kus nad tunnevad, et nende roll abikaasa ja isa on määratud kindlate ülesannetega ning seetõttu ei peaks nad end näiteks toiduvalmistamise ega koristamisega vaevama. Kuid kas see on õige mõtlemisviis või kas selline mõtlemine piirab tegelikult nende panust perekonnaellu?
Traditsiooniliselt on meestele määratud palju rolle ja ootusi, mis sageli hõlmavad perekonna materiaalset toetamist ja kaitset, aga ka juhtimist ja autoriteeti. Selles kontekstis võib nende arvates olla loomulik eeldada, et kodutööd, nagu koristamine ja toiduvalmistamine, peaksid olema naise vastutusvaldkonnas, samas kui mees keskendub välisele tööle ja pere ülalpidamisele.
Siiski on tänapäeva ühiskonnas üha enam rõhku pannud pere- ja kodutööde jagamisele võrdselt mõlema partneri vahel, sõltumata soost. Seda seetõttu, et mõlemad partnerid osalevad aktiivselt nii tööl kui ka perekonnaelus ning selleks, et säilitada tasakaal ja tugevdada suhteid, on oluline, et mõlemad panustaksid võrdselt nii majapidamistöödes kui ka laste eest hoolitsemisel.
Seega võiks väide, et mees ei aita oma naisel süüa teha ega koristada, sest ta teeb seda, mida tema abikaasa ja isana tegema peab, olla vaid vana ja piirav mõttemall. Igapäevaste kodutööde ja pereeluga seotud kohustuste jagamine võib tegelikult aidata tugevdada partnerlussuhet, suurendada vastastikust austust ja toetust ning luua tasakaalustatum ja rahuldustpakkuvam pereelu.
Lõpuks, mehe roll abikaasa ja isana ei peaks piirduma ainult kindlate ülesannetega, vaid peaks hõlmama kõike, mis on vajalik perekonna heaolu ja õnne tagamiseks. See hõlmab ka kodutööde ja kohustuste jagamist, et mõlemad partnerid saaksid oma panust anda ja tunda end väärtuslikuna ning hinnatuna nii kodus kui ka väljaspool seda.
