”Koolistress ei vähene aastatega, vaid selle põhjused muutuvad.” James, Uus-Meremaa
Poolteist nädalat tagasi viibides õpetajate toas kuulsin ühte õpetajat ütlemas „Hea et homme on spordipäev“. Selle lausega seostus hetkel vaid üks mõte, ohoo õpetajal ka juba õppeaasta alguses koolistress. Aga kuidas siis edasi? Mis kevadel saab?
1.september, nüüd peab laps end jälle käsile võtma. Isegi täiskasvanul on pärast puhkust väga raske töörežiimile häälestada, mis siis veel lastest rääkida. Kolm suvekuud, mil lapsed puhata ja kaua magada saavad, möödub kiiresti. Ilma koolistressita ei saa tegelikult ka suvel üle ega ümber, sest ema tuletab koguaeg lapsele meelde, et eesti keele kohustuslik kirjandus on vaja läbi lugeda.
Noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee semiootik Merle Purre on öelnud: „Septembri saabudes kihab kogu elu koolialguse uudses rütmis. Oktoobriks jõuab kohale aga rutiinimaigulisem kulgemine – põnev sisseelamisaeg on möödas, nüüd on aeg tõsiseks tööks“.
Viimastel aegadel on üha aktuaalsemaks teemaks koolistress. Kool on keskkond, kus noored veedavad suure osa oma ajast. Lisaks tarkusele saavad lapsed koolist kaasa ka tubli koorma stressi. Stressi ja depressiooni on peetud ikka vanemate inimeste haiguseks kuid tegelikult on väga aktuaalne ka laste ja noorte hulgas. Lapsel tuleb sel perioodil tulla toime mitmekordse koormusega – kasvamise, organismi küpsemise, iseseivumise, kooli ja õppimisega, isiklike suhete ning ka lapsevanemate poolt esitatud nõudmistega.
Mis see koolistress siis on?
Koolist tingitud stress tekib, kui on lapsel liiga palju õppida, koolipäevad on väga pikad (juba alates kuuendast klassist), halvad hinded, kontrolltööd, üleriigilised tasemetööd, eksamid ja kodused tööd. Stress tõuseb haripunkti kooliaasta lõpus, kui laste mõtted on juba suvevaheajal. Lastel võivad stressiväljendusena esineda psühhosomaatilised sümptomid nagu peavalu, kõhuvalu, seedehäired, väsimus, oksendamine ja uneprobleemid.
Kuid ega õppimine ei ole ainuke stressiallikas, noort võivad tabada ka peale õppimise paljud teised stressi tekitavad küsimused. Mõned näited:
• Võimetus esitatavate nõudmistega toime tulemine
• Kiusamise ohvriks sattumine (koolis, trennis)
• Halvenenud suhted pinginaabri või klassikaaslastega
• Halvenenud suhted tüdruk- või poiss sõbraga
• Pettumine sõbras
• Rahulolematus oma välimusega
• Soov olla üliedukas
• Minul ei ole nii ilusat pinalit, kui pinginaabril
• Elukoha vahetus
• Probleemid perekonnas
• Lähedase kaotus
