Home » Koroonaviiruse pandeemia ja toetuste mõju tootlikkusele

Koroonaviiruse pandeemia ja toetuste mõju tootlikkusele

Eesti Panga Teemapaberid 3/2024
The impact of the COVID-19 pandemic and policy support on productivity

Selles teemapaberis analüüsitakse koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia lühi- ja pikaajalist mõju tootlikkusele Euroopas. Mõju analüüsitakse nii agregeeritud tasandil, sektorite tasandil kui ka ettevõtete mikroandmete tasandil. Tootlikkuse dünaamika pandeemia ajal erines sellest tootlikkuse dünaamikast, mida võis täheldada varasemate majanduskriiside ajal. Tööjõu tootlikkus töötunni kohta kasvas lühiajaliselt, aga tööjõu tootlikkus töötaja kohta hoopis vähenes, sest ettevõtted kasutasid laialdaselt töötasuhüvitisi. Toetused vähendasid ettevõtete asutamisest ja sulgemisest tulenevat tootlikkuse kasvu. Ettevõtete asutamise määrad langesid, aga ettevõtete sulgemise määrad ei kasvanud sama palju kui varasemate majanduskriiside ajal. Ettevõttesisene tootlikkus töötaja kohta kahanes pandeemia ajal lühikeseks ajaks ja kasvas siis, kui töötajad liikusid väiksema tootlikkusega ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse. Töökohtade ümberpaiknemine ettevõtete vahel suurendas tootlikkust, kuid selle mõju tootlikkusele oli tagasihoidlikum kui 2009. aasta finantskriisi ajal. Töötasuhüvitiste, laenutagatiste ja moratooriumite jaotuse analüüs ettevõtete andmete alusel ei näita, et koroonatoetused oleksid märkimisväärselt mõjutanud töökohtade ümberpaiknemist, võlakoormuse jagunemist või nende ettevõtete arvu, kes ei tule toime intresside tagasimaksmisega (zombie firm). Pandeemia ja sellest tingitud piirangud ühiskonnas kiirendasid tarbijate eelistuste ja tööharjumuste muutumist, millel on tõenäoliselt pikaajaline mõju. Helded toetused pehmendasid tööpuuduse kasvu ja vähendasid püsivaid armistumise efekte tööturul.

DOI: 10.23656//24613800/032024/0212

Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.

Allikas: Eesto Pank

Selaa ylöspäin