Naistepäeva ajalugu ulatub tagasi 20. sajandi algusesse, kui seda hakati tähistama võitlusena naiste õiguste, sealhulgas hääleõiguse eest. Esimest korda tähistati Rahvusvahelist Naistepäeva 1909. aastal Ameerika Ühendriikides Sotsialistliku Partei eestvedamisel. Alguses oli Naistepäeva tähistamine seotud peamiselt tööliste liikumisega ja naiste võitlusega paremate töötingimuste ja hääleõiguse eest.
Rahvusvaheline Naistepäev sai laiemalt tunnustatud pärast seda, kui 1910. aastal toimunud teisel Rahvusvahelisel Naiste Konverentsil Kööpenhaminas tegi saksa sotsialist Clara Zetkin ettepaneku tähistada Naistepäeva kõikides maades samal päeval, et tõsta esile naiste õiguste eest peetavat võitlust. Esimene rahvusvaheline Naistepäeva tähistamine leidis aset 1911. aastal ja seda tähistati mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Austrias, Taanis, Saksamaal ja Šveitsis, kus naised nõudsid hääleõigust ja tööalast võrdõiguslikkust.
Aastate jooksul on Naistepäeva tähtsus ja tähendus arenenud. Tänapäeval tähistatakse seda üle maailma 8. märtsil, pöörates tähelepanu naiste saavutustele, teadvustades soolist ebavõrdsust ja edendades soolist võrdõiguslikkust. Erinevates riikides võib Naistepäeva tähistamine erineda, kuid selle põhiolemus – austus, tunnustus ja armastus naiste vastu, samuti nende sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste saavutuste tähistamine – on jäänud samaks.
