Eelmisel aastal registreeriti Eestis rohkem surmajuhtumeid juhuslike kukkumiste tõttu kui avariide, uppumiste ja tuleõnnetuste tagajärjel kokku. See trend ilmneb ka tööõnnetuste statistikas, kus kukkumised on peamiseks põhjuseks.
Statistikaameti andmetel oli 212 inimese surm põhjustatud juhuslikest kukkumistest, samal ajal kui avariides, uppumistes ja tuleõnnetustes hukkus kokku 126 inimest. Statistikaameti analüütik Henry Lass märkis, et viimase kümne aasta jooksul on kukkumiste tagajärjel surnud 1411 inimest, ületades sellega teisi õnnetuste liike.
Mürgistused on samuti murettekitavad, mille tõttu eelmisel aastal suri 233 inimest ja viimase kümne aasta jooksul 2256 inimest. Päästeamet, kes käsitleb kodukeskkonnas toimuvaid kukkumisi, tõi esile, et sellised õnnetused põhjustavad riigile suurt koormust ning on sageli surmaga lõppevad.
aastal oli kodukeskkonnas toimunud kukkumisi, kus päästjad sekkusid, 843 juhtumit, mis on 100 võrra vähem kui 2020. aastal, kuid samal ajal suurenes kukkumissurmade arv. Kannatanud olid enamasti eakad, krooniliste haigustega inimesed, kes kukkusid kodus voodist või tualetis.
