Soome üha levinumad ADHD-häired (laste hüperaktiivsus ja õppimisvõime langus) on seotud vanemliku tähelepanu puudumisega, väidab aastaid asjaga tegelenud Soome psühhoterapeut Risto Lappeteläinen.
Lõviosa lapse tähelepanuhäiretest tuleb kaasa kodust ja kodustest probleemidest, leiab lastega töötanud Lappeteläinen. Ta ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et täpne protsent, kui palju on häired seotud koduga sõltub sellest, kelle käest küsida. Neuroloogid räägivad, et tähelepanuhäired on 80% ulatuses kaasa sündinud. Samas psühhoterapeudid on veendunud, et kaasasündinud on vaid 5% ja ülejäänud 95% on seotud lapse kasvukeskkonnaga.
Oma väite tõestuseks imestab Lappeteläinen, kuidas on võimlaik, et tänapäeval on järsku nii paljudel lastel, juba kolmandikul lastest tähelepanuhäired kaasa sündinud. Paarkümmend aastat tagasi oli selliseid lapsi ainult murdosa. Kui probleem on paarikümne aastaga mitmekordistunud, pole tõenäoline, et lapse aju oleks selle ajaga teinud läbi nii suure muutuse.
Lappeteläineni arvates tulevad laste probleemid sellest, et vanemlus on hukas. Tänapäeva ebakindlas maailmas, kus tuleb üha rohkem võidelda töökohtade pärast, läheb vanemate tähelepanu igale poole mujale kui lastele. Vanemad tegelevad kõige muuga kui lastega aja veetmisega, nendega mängimisega ja läheduse pakkumisega.
Lastel on tänapäeval kahesuguseid probleeme. Üks on see, et neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Teine grupp lapsi on selline, kellel on kõik olemas, aga pole kehtestatud piire.
Psühhoterapeut on arvamusel, et lastele pannakse kaasasündinud häire diagnoose seetõttu, et mitte põhjustada vanematele täiendavaid muresid. Neis peredes, kus vanemad lastega piisavalt tegelevad, pole lastel mingeid probleeme ja lapsed tunnevad end paremini kui kunagi varem.
Üks vanemliku tegevuse puuduse tunnuseid on laste agressiivsus, kui nad löövad teisi, koolivägivald. See tähendab lapsel turvatunde puudumist.
Lisaks on viimasel ajal hakanud kannatama laste keeleline areng, sest vanematel pole enam aega lastega rääkimiseks. Vanemlus pole ainult välismaareisid, vaid lastega pidev koos olemine ja nendega tegelemine. Koos tegelemisega käib kaasas piiride kehtestamine, mis on lapse arenguks samuti väga vajalik.
