Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku ajakohastada kriminaalõigusnorme, mis käsitlevad laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist. Uute normidega laiendatakse kuritegude määratlusi ning kehtestatakse rangemad karistused ja spetsiifilisemad nõuded ennetustegevusele ja ohvriabile. Normid täiendavad 2022. aastal esitatud määruse ettepanekut, mille eesmärk on panna internetiettevõtjatele kohustus nende platvormidel leiduv laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav sisu tuvastada ja eemaldada.
Komisjoni asepresidendi Dubravka Šuica sõnul kavatseb komisjon seada laste kaitsmise igasuguse vägivalla eest oma töös prioriteediks. „Direktiivi ajakohastamisega tugevdame kaitset, ennetustegevust ja toetust ning suurendame teadlikkust, et tagada lastele turvaline ja toetav keskkond. Vastutame oma laste turvalisuse eest ja tegutseme selle nimel järjekindlalt. Sest iga laps loeb.“ Laste väärkasutamise oht on kogu ELis kasvanud ning nii laste suurem internetikasutus kui ka tehnoloogia areng loovad uusi väärkohtlemise võimalusi. Ainuüksi 2022. aastal teatati ELis poolteist miljonit korda laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Iga viies laps kannatab mingis vormis seksuaalse vägivalla all, kas siis internetis või päriselus. Internet on laste seksuaalse väärkohtlemise levikut suuresti tagant tõuganud. Kuriteo toimepanijad saavad kohtuda ohvritega veebis ning jagada videoid ja pilte laste – sageli väga väikeste laste – vastu suunatud raske seksuaalvägivalla kohta.
Praegu ELis kehtivad normid lepiti kokku 2011. aastal ja need on ajale jalgu jäänud. Uue ettepaneku põhipunktid on järgmised:
Laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegude määratlust laiendatakse: kuritegudeks loetakse edaspidi ka laste seksuaalse väärkohtlemise ülekandmine reaalajas ning pedofiilidele mõeldud juhendite omamine ja jagamine. Ajakohastatakse kuriteo määratlust, et see hõlmaks ka laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali süvavõltsingutes ja tehisintellekti loodud sisus.
Tõhustatakse vastutusele võtmist, ennetus- ja toetustegevust: ettepanekuga pikendatakse ajavahemikku, mille jooksul ohvrid saavad teatada kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest ja kuriteo toimepanija vastu kaebuse esitada. Uute normidega antakse ohvritele ka õigus rahalisele hüvitisele, et tegeleda väärkasutamisest põhjustatud pikaajaliste tagajärgedega.
Rohkem rõhku ennetamisele: liikmesriigid peavad suurendama investeeringuid teadlikkuse tõstmisse, eelkõige veebis esinevate riskide osas, et tagada laste ja noorte jaoks turvalisem ja parem internet. Uute normide kohaselt peavad värbajad, kes otsivad töötajaid lastega tihedat kontakti eeldavale tööle, küsima kandidaatidelt karistusregistri andmeid.
Lastega tihedalt kokku puutuvatele spetsialistidele pannakse kohustus väärkohtlemisest teatada. Just teatamata jätmine on üks suurimaid probleeme, mille tõttu laste seksuaalse väärkohtlemise peatamine keerulisem.
Järgmised sammud
Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd ettepaneku heaks kiitma. Uuesti sõnastatud direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
