Eile, 8. märtsil osales välisminister Margus Tsahkna Prantsusmaa kutsel Leedu pealinnas Vilniuses toimunud arutelul, mille eesmärk oli leida viise Ukraina võiduni viimiseks. Tegemist oli jätkuga 26. veebruaril Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel Pariisis toimunud Ukraina abistamise kohtumisele. Lisaks Prantsusmaa välisministrile Stéphane Séjourné’le osalesid Vilniuse kohtumisel ka Läti, Leedu ja Ukraina välisminister.
Tsahkna tervitas Prantsusmaa hiljutisi üleskutseid aruteludeks Ukraina võidule aitamise teemal, ent rõhutas, et kõnelemisest olulisem on tegutseda. „Olukord rindel on tõsine. Meie tänane kohtumine Vilniuses tõestab, et samameelsed riigid püsivad kindlameelsed ja on valmis panustama, et Ukraina suudaks agressiooni tagasi lüüa,“ sõnas Tsahkna ja kinnitas, et Eesti töötab järgmiste Ukraina sõjalise abi pakettide kallal. „Ukraina kollektiivses abistamises tuleb sisse panna järgmine käik. Kõike, mida seni on tehtud, tuleb teha kiiremini ja intensiivsemalt.“
Tsahkna rõhutas vajadust täita kõik seni Ukrainale antud sõjalist abi puudutavad lubadused ja tegeleda veelgi enam Ukraina sõdurite väljaõppega. Samal ajal tuleb edasi liikuda üha uute initsiatiividega, mis aitaksid Ukrainal end kaitsta, sest Venemaa kujutab endast pikaajalist ohtu.
„Eesti tehtud arvutused näitavad, et kui kõik Ukraina toetajad eraldaksid Ukraina sõjaliseks abiks igal aastal 0,25% SKP-st, oleks võimalik Ukrainal sõda lähiajal võita,“ rõhutas Tsahkna.
Tsahkna kõneles kohtumisel ka Ukraina abistamisest kübervaldkonnas. „Kuigi mõtleme sellele vähem, peab Venemaa Ukraina vastu julma sõda ka virtuaalruumis,“ ütles Tsahkna, kui kõneles mullu aasta lõpus loodud Tallinna mehhanismist, mille eesmärk on võimendada doonorriikide kübertoetust Ukrainale tsiviilvaldkonnas. „Ukraina on näidanud, et suudab küberrünnakutele hästi vastu panna, aga doonorite abi on võtmetähtsusega, et pikas perspektiivis tugevdada Ukraina süsteemset valmisolekut tegeleda küberrünnakute põhjustatud kahjudega.“
Samuti on Tsahkna sõnul Ukraina võidule viimise teel võtmetähtsusega lääneriikides külmutatud Venemaa varade suunamine Ukraina abistamiseks. „Külmutatud varade puhul on tegemist väärtusliku ressursiga, mille kasutusele võtmine tugevdaks märkimisväärselt Ukraina positsiooni sõjaväljal ja suudaks tuua sõja edasisse käiku oodatud muutuse,“ märkis Tsahkna.
