Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku.
Kehv aasta majanduses
Aasta hakkab lõpule jõudma ning on aeg kokkuvõteteks. Mis puudutab Eesti majandust, siis kahjuks ei ole suuri rõõmusõnumeid 2023. aastast kaasa võtta. Majanduse suurimaks mureks oli tänavu kahtlemata väliskaubanduse kidumine. Kiire intressimäärade tõus andis tõsise löögi meie kahele peamisele kaubanduspartnerile, Soomele ja Rootsile. Kahe peale kokku moodustavad nad pea 30% kogu Eesti kaubaekspordist, mis tähendab, et sealse nõudluse kadumist on raske kompenseerida. Kui euroala majandus lõpetab selle aasta tillukese kasvuga, siis Soome ja Rootsi peavad leppima SKP kahanemisega. Eesti jaoks on eriliselt valus löök olnud tugev sõltuvus sealse ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusest. Kallinenud laenamise tõttu jäi selles vallas töö tänavu soiku ja ehitusmahud kahanesid umbes poole võrra.
Lisaks Põhjamaadele mõjutas eksporti nõudluse vähenemine ka mujal Euroopas. Koroonajärgsel ajastul on inimesed soovinud tarbida pigem teenuseid kui kaupasid ja tööstusest sõltuvate riikide jaoks poleks selline keskkond olnud soodne ka intressimäärade tõusuta. Õnneks ekspordib ka Eesti teenuseid, mis kogu väliskaubanduse mahust annavad umbes kolmandiku. Kui kaupade eksport kukkus aasta esimese 9 kuu jooksul püsihindades 13%, siis teenuste eksport isegi 3% võrra suurenes. Suureks abiks on siin olnud Eesti tehnoloogiasektori tugevus, mille tulemusi on jahenev majanduskeskkond mõjutanud oluliselt vähem.
Majandus on muutustele väliskeskkonnas pigem hästi vastu pidanud
Suurte intressitõusude positiivne mõju on olnud inflatsiooni aeglustumine. Kui aasta alguses küündis Eesti inflatsioon 19% lähedale, siis novembris piirdus hinnatõus keskeltläbi 4%ga. Et samal ajal on palgakasv olnud tugev, siis on hakanud taastuma ka eestlaste ostujõud. Varasem väga kõrge tarbimine ja äärmiselt madal tarbijakindlus pole küll lubanud neil positiivsetel tendentsidel üle kanduda sisetarbimisse. Jaekaubanduse müügimaht on mullusega võrreldes vähenenud tänavu 8%. Õnneks tuleb see muutus kõrge võrdlusbaasi pealt ja ka täna on jaekaubanduse müük lähedane sektori tulemustega 2021. aastal.
Aasta viimastel kuudel on halvenema hakanud olukord tööturul. Kui aasta alguses tööhõive veel kasvas, siis oktoobri seisuga oli Maksu- ja Tolliameti andetel tööga hõivatuid juba 8000 inimese võrra vähem kui mullu samal ajal. Õnneks tulevad need negatiivsed muutused väga kõrge baasi pealt. Eesti tööhõive määr on jätkuvalt üks kõige kõrgematest kogu Euroopa Liidus, samuti oluliselt kõrgemal kui on olnud meie ajalooline keskmine.
Majanduse taastumine on kinni ekspordi taga
