Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, siis on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12%, jaemüük oli mullusest 9% madalam, tarbijakindlus püsib varaste 90ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8%. Kas siit saab ainult paremaks minna või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastat on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.
Põhistsenaarium: majandus ei ela ega sure
Eesti majandus on ekspordi suure tähtsuse tõttu väga sõltuv väliskeskkonnast. Kui vaadata neid prognoose, mis täna Euroalale ja meie peamistele kaubanduspartneritele visandatakse, siis on avanev pilt üsna rõõmutu ka seal. Enamuse prognoosijate hinnangul ootab Euroala ees null-koma-midagi protsendine majanduskasv. Ka selleni jõudmisel on oluline eeldus see, et Euroopa Keskpank hakkab õige pea kärpima intressimäärasid. SEB hinnangul langetab keskpank peamised intressimäärasid terve protsendi võrra ja aasta lõpuks võiks euribor 3%ni või ehk isegi pisut alla selle kukkuda. Väiksemad laenumaksed lubavad majapidamistel rohkem tarbida ja ettevõtetele võiks laenamise odavnemine anda senisest enam indu investeeringuid teha. Mis puudutab meie peamised kaubanduspartnereid Soomet ja Rootsit, siis on vaade majandusele seal Euroala keskmisega suhteliselt sarnane, ent Põhjamaade oluliseks eripäraks on kinnisvara- ja ehitussektori pea täielik seiskumine. Ülimadalate ehitusinvesteeringute tõttu tundub tõenäoline, et SKP muutus on neis riikides 2024. aastal miinusmärgiga ja Eesti eksportööride väljavaade seal seega kesine.
Mida tähendab taoline väliskeskkond Eestile? Ennekõike seda, et kiiret ekspordi taastumist ei ole loota. Ilmselt saavutab eksport küll kuskil aasta keskpaigaks oma põhja, kuid edasine kasv saab olema väga aeglane, eriti Põhjamaade turgudel. Selle tulemusena jätkub eelmisel aastal alanud trend, kus ennekõike töötlevas tööstuses ja seda abistavatel tegevusaladel väheneb nõudlus töökäte järele ning töötus suureneb. Töötuse kasvu panustab ka ehitussektor, kus ennekõike just erasektori tellimuste vähenemine teravalt tunda annab. Samas ei võta koondamised väga laiaulatuslikke mõõtmeid ja töötuse kasv piirdub protsendi-kahega. Et tööta jäämise oht ei puuduta keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesi, siis ei vähene mullusega võrreldes oluliselt tarbimine. Samuti pole vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele oodata kinnisvarahindade kukkumist, sest müügiga pole kellelgi kiire ja soodsamad intressimäärad hakkavad aasta teises pooles huvi kinnisvara vastu taas kasvatama.
Positiivne stsenaarium: siiski majanduskasv
Kuigi järgnev spekulatsioon tundub konteksti arvestades pea jumalavallatu, siis pole kuskile kadunud ka optimistid, kes ütlevad, et tänavune aasta saab oodatust oluliselt parem olema. Nimelt on majanduskasvu seni pidurdanud ennekõike inimeste pessimistlikud hoiakud, mida on süvendanud inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nüüd, kus intressimäärad peaksid peagi langema, usuvad optimistid, et tegelikult võib majanduskasv ka üsna hoogsalt taastuda. On ju seis pea kõigi riikide tööturgudel endiselt üsna hea, tööhõive kõrge ja palgadki tublisti kerkinud. Kui taastub lootus, et majandusseis peagi paraneb, võivad inimesed seetõttu asuda üsna hoogsalt tarbima, mis omakorda paneb ettevõtted tootmisvõimsust kasvatama ehk investeerima. See annab majandusele omakorda hoogu juurde ja nii lõpetavad suuremad riigid 2024. aasta paariprotsendise majanduskasvuga.
