Lääne-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan ütles, et tegemist oli suhteliselt rahuliku aastaga, kus õnneks ükski inimene ei hukkunud ega vigastada ei saanud. Küll aga olid mõningad sündmused, mida varasemalt Eestis väga sagedasti olnud ei ole. Maakondade lõikes jagunesid demineerimissündmused üsna traditsiooniliselt. Kõige rohkem sündmusi oli Saare maakonnas, kokku 93 ning sealt leiti kokku 221 ühikut lõhkekehi. Pärnumaal oli sündmusi 69 ja ühikuid 72, Hiiumaale reageeriti 30 korral ja hävitamisele toodi sealt kaasa 36 ühikut, Järvamaale reageeriti 30 korral ja ühikuid leiti 77. Raplamaale sõitsid demineerijad 28 korral, et hävitamisele tuua 9 ühikut lõhkekehi ning Läänemaale 17 korral, kus ühikuid leiti 11. „Kõikide nende leidude puhul oli tegemist sõjaaegse lahingumoonaga, mille moodustasid põhiosas suurtükimürsud, miinipilduja miinid ja granaadid,“ selgitas Reiljan.
Nendes numbrites ei kajastu 2023 aasta suurim leid. „Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad käisid plaaniliste demineerimistööde käigus abis Kaitseväel, kus koostöös leiti ja tehti kahjutuks Säreveres lähistel maapõues olnud lennukipommid. Sealt leiti muljetavaldavad 2788 Saksa lennukipommi,“ ütles peademineerija.
Muid eriilmelisi plahvatusi juhtus Lääne regioonis kokku üheksa. Nende hulgas alles hiljuti Pärnumaal plahvatanud saunaahi. „Pärnumaal oli erinevate plahvatustega seotud väljakutseid kokku viis. Auruplahvatus saunaahjus, tulekahju käigus balloonide tekitatud kärgatus ja elektrikilbi plahvatus. Lisaks kaks torusiili ja fooliumiga ise meisterdatud lõhkekeha plahvatust,“ loetles Reiljan. Järvamaal oli plahvatusi kaks – Koerus plahvatas elektrisädemest põranda pesemiseks kasutatud nitrolahusti ning sarnaselt Pärnumaal, toimus auruplahvatus saunaahjus. Raplamaal Laukna külas oli üks pürotehnika käitlemisest tekkinud plahvatus ning Saaremaal Laadjala külas plahvatas siiani selgumata põhjusel toas köetud pliit.
