Saime kirja ühelt lugejalt, keda teeb kurvaks, et ta suhtleb tihti oma vanavanematega, saadab neile kirju ja pilte, käib külas ning üritab pidevalt neid rõõmsaks teha, kuid vastus on alati sama – varsti tuleb nagunii surm ja pole mõtet elada. Ja ükskõik kui rõõmsalt ma nendega ei suhtleks, on nad kogu aeg kehvas tujus. Mitte
