Õiguskantsler Ülle Madise ja president leiavad, et 18. detsembril Riigikogus heaks kiidetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused on põhiseadusega vastuolus. Madise märkis riigikohtule esitatud arvamuses: “Vastuvõetud muudatused on põhiseadusega vastuolus, kuna need ei olnud olulised aasta riigieelarve vastuvõtmiseks. Usaldusküsimuse sidumine nende muudatustega ei olnud põhiseaduspärane.”
Madise rõhutas, et presidendil on õigus hinnata seaduse vastuvõtmise menetlust ja vajadusel saata see riigikogule tagasi. Ta viitas, et valitsus seostas muudatuste vastuvõtmise usaldusküsimusega, kuigi muudatus ei olnud hädavajalik 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmiseks. Muudatusettepanekute alusel ei olnud töötõke suunatud seaduse sisu vastu, vaid oli mõeldud erakorraliste valimiste esilekutsumiseks.
Madise selgitas ka muudatuste sisulist poolt, öeldes: “Muudatused puudutavad eeskätt mittetulundusühingute ja sihtasutuste maksu- ja tolliameti dokumentide kättetoimetamist, mille põhiseaduslikkus on küsitav.” Muudatused näevad ette, et kui juriidiline isik ei ava e-maksuametis dokumenti, loetakse see viie tööpäeva möödudes kätte toimetatuks.
Madise tõstatas küsimuse, kas on õige laiendada sellist kohustust mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Ta leidis, et muudatustest ei ole selge, miks on vaja muuta mittetulundusühingute ja sihtasutuste haldusaktide kättetoimetamise reegleid. Samuti pole analüüsitud muudatuste mõju ning need võivad piirata õigust haldusaktist teada saada ja kaebusega kohtusse pöörduda.
Seevastu riigikogu kantselei direktor Antero Habicht esitas riigikohtule vastupidise arvamuse. Habicht kinnitas: “Riigikogu on vastu võtnud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse kooskõlas põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ning seaduse menetlemisel ei ole rikutud ühtegi normi. Seadus on nii vormilt kui sisult põhiseadusega kooskõlas.”