Leetrite levik mitmel pool Euroopas kinnitab, et vaatamata vaktsiinide olemasolule võib see ohtlik nakkushaigus endiselt kiiresti levida. Eesti pole erand, kuna laste vaktsineerimine on langenud alla kriitilise piiri, mis suurendab haiguse leviku ohtu riigis.
Koroonapandeemia ajal, mil reisimine oli piiratud, vähenes ka teiste nakkushaiguste levik. Kuid piirangute leevenedes on täheldatud nakkushaiguste, sealhulgas leetrite, taaslevikut. Eriti murettekitav oli eelmisel aastal Euroopas toimunud leetripuhang, mille käigus kasvas juhtumite arv vähem kui tuhandelt üle 42 000, näidates 45-kordset kasvu. Kõige suurem leetrite levik oli Venemaal ja Kesk-Aasia riikides, märkimisväärseid puhanguid esines ka Rumeenias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Austrias.
Terviseameti andmetel registreeriti Rumeenias üle 2000 leetrite juhtumi, sealhulgas kolm surmajuhtu, millest kaks olid alla üheaastastel lastel. Eestis nakatus eelmisel aastal leetritesse neli inimest, kes tõid haiguse reisilt kaasa, kuid õnneks suudeti edasine levik ära hoida. Siiski tekitab muret 2019. aastal Eestis toimunud puhang, mis nakatas 27 inimest.
Leetrid on äärmiselt nakkav haigus, mis levib õhu kaudu, üks nakatunu võib keskmiselt nakatada kuni 18 vaktsineerimata inimest. Haiguse vastu kaitsmata lapsed on eriti ohustatud, eriti rahvusvahelistes sõlmpunktides nagu lennujaamades. Haiguse äge vorm avaldub kõrge palaviku, peenikese täpilise lööbe ja suurte lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad esineda kopsu- ja silmapõletik, mis halvimal juhul võib lõppeda pimeduse või isegi surmaga.
Eesti vaktsineerib leetrite vastu üheaastaselt ja kordusvaktsiin tehakse 13-aastaselt, mis annab eluaegse kaitse. Siiski on vajalik olla tähelepanelik ka neile, kes on vaktsineeritud Nõukogude ajal, kuna tollal kasutusel olnud vaktsiinide kvaliteet oli ebastabiilne. Inimestele, kes on sel perioodil vaktsineeritud, soovitatakse teha veel üks tõhustusdoos.
Vaktsineerimise hõlmatus Eestis on viimase viie aasta jooksul langenud alla soovitatud taseme, mis tähendab, et kohalike puhangute leviku oht on reaalne. Seega on vaktsineerimise tähtsustamine ja teadlikkuse tõstmine oluline samm leetrite leviku tõkestamisel nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Leetrid: Ülevaade ja Mõju Tervisele
Leetrid, tuntud ka kui Morbilli, on üks vanimaid teadaolevaid viirushaigusi, mida iseloomustavad spetsiifilised sümptomid ja kõrge nakkavus. Vaatamata vaktsineerimise laialdasele kättesaadavusele, on leetrid endiselt tõsine terviserisk, eriti arengumaades. See artikkel annab ülevaate leetrite põhjustest, sümptomitest, levikust ja ennetusmeetmetest, pöörates erilist tähelepanu haiguse mõjule ülemaailmsel tervishoiul.
Leetrid on ägeda kuluga viirushaigus, mida põhjustab Morbilliviirus. Kuuludes paramüksoviiruste hulka, on see haigus tuntud oma kõrge nakkavuse poolest. Leetrite peamised sümptomid ilmnevad tavaliselt 10–12 päeva pärast nakatumist ja hõlmavad palavikku, köha, nohu, silmapõletikku ja iseloomulikku löövet. Lööve algab sageli näolt ja levib seejärel ülejäänud kehale. Viirus levib õhu kaudu, peamiselt köhimise ja aevastamise teel, ning on üks nakkavamaid viirushaigusi. Nakatunud inimene võib olla nakkusohtlik juba neli päeva enne lööbe ilmnemist ja kuni neli päeva pärast seda.
Leetrid on ülemaailmselt levinud haigus, mis esineb igas vanuses inimestel, kes pole vaktsineeritud või pole varem leetreid põdenud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on leetrid üks peamisi vaktsiinvälditavaid surma põhjustajaid laste seas, eriti arengumaades, kus ligipääs tervishoiuteenustele on piiratud. Kuigi arenenud riikides on leetrite esinemissagedus vaktsineerimise tõttu vähenenud, on haiguse taaspuhkemised endiselt võimalikud, eriti piirkondades, kus vaktsineerimise katvus on madal. Leetrite juhtude sagenemine on seotud mitmete teguritega, sealhulgas vaktsineerimisvastase liikumise levikuga, vaktsiinide kättesaadavusega ja tervishoiusüsteemide tõhususega.
Leetrite ennetamise kõige tõhusam meetod on vaktsineerimine. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatav leetrivaktsiin on osa kombineeritud MMR-vaktsiinist (leetrid, mumps, punetised), mis antakse lastele tavaliselt 12–15 kuu vanuselt, järgneva tõhustusdoosiga enne kooli minekut. Vaktsiin on osutunud äärmiselt tõhusaks leetrite ennetamisel ja on oluline osa rahvatervise programmides üle maailma. Leetrite ravi on peamiselt toetav ja keskendub sümptomite leevendamisele. Tüsistuste vältimiseks võib osutuda vajalikuks haiglaravi, eriti väikelaste, eakate ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste puhul.
Leetrid on tõsine ülemaailmne terviseprobleem, mille vastu võitlemisel on vaktsineerimine võtmetähtsusega. Vaatamata edusammudele haiguse kontrolli all hoidmisel, on oluline jätkata teavitustööd, et suurendada teadlikkust ja vaktsineerimise katvust. Üksikisikute, tervishoiutöötajate ja poliitikakujundajate koostöö on hädavajalik, et säilitada ja edendada leetrite vastast kaitset ning vältida tulevasi puhanguid.