Kui inimene jääb praegu töötuks, on tal võimalus saada töötuskindlustushüvitist ning töötutoetust. Riigi kavade kohaselt kaob töötutoetus järgmisest aastast juulist. Selle tulemusel võivad tulevikus mõned tööotsijad jääda igasuguse asendussissetulekuta.
Hetkel maksab riik töötutoetust ja kohalikud omavalitsused pakuvad toimetulekutoetust, mille eesmärk on vaesuse ennetamine. Riigi arvates pole mõistlik hoida üleval kaht sarnast süsteemi, mistõttu plaanitakse töötutoetuse maksmine lõpetada.
Majandusministeeriumi asekantsler Ulla Saar selgitas, et töötuskindlustussüsteemi jääb alles, kuid sellele lisandub uus baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis sõltub inimese eelnevast palgast ja on mõeldud neile, kes on süsteemi panustanud. Need, kes pole viimasel poolaastal töötuskindlustusmakseid tasunud, saavad tulevikus toetust toimetulekutoetuse süsteemist.
Kuni 24-aastased noored, kes ei saa hetkel üksi toimetulekutoetust taotleda, võivad tulevikus saada alternatiivina kas toimetulekutoetuse või vajaduspõhise õppetoetuse. Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak tõi välja, et on vaja täiendavat analüüsi, et mõista, kuidas muudatused noorte sotsiaalkaitset mõjutavad.
Töötukassa juht Meelis Paavel märkis, et edaspidi ei pruugi kõik abivajajad toimetulekutoetusele kvalifitseeruda ja see nõuab arutelu ning selgitust.
Majandusministeeriumi Ulla Saare sõnul peaksid riigi toetused olema vajaduspõhised ja kui inimesel on mingi sissetulek olemas, tuleks kaaluda, miks peaks ta lisasissetulekut saama.
Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid tõstatas küsimuse, kuidas omavalitsused vajalikud finantsid leiavad, kui nende poole pöördutakse abi saamiseks rohkem.