Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles Belgias toimuval rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel, et Euroopa Liiduga liituda soovijatele tuleb anda kindlustunne, et ühendus soovib laienemist.
Pakosta esines kohtumisel Euroopa Liidu laienemist käsitleva kõnega, milles keskendus eriarvamuste ületamise vajalikkusele. Ta tuletades kolleegidele meelde, et laienemine ei tähenda bilateraalselete läbirääkimiste pidamist ning Euroopa kui kontinendi turvalisuse ja tuleviku nimel tuleb tõusta sellest kõrgemale.
„Juba praegu näeme 70 võimalust, kus ühel riigil on midagi hambus teise riigi vastu, kus on kihk panna veto. Aga nii ei jõua me kuhugi. Laienemine on ja jääb ühehäälseks otsuseks, kuna kõik peavad tundma end turvaliselt, aga uutele liitujatele tuleb meil tagada usutavus, et me tõesti tahame laienemist,“ rõhutas ta.
Pakosta meenutas Eesti liitumist Euroopa Liiduga. „Meie lähimal naabril Soomel oli palju muresid, näiteks elektriturg, ent Soome valitsus sai targalt aru, et soomlastele on kasulik, kui nende naaber on stabiilne ja turvaline riik ning selleks tuleb Eesti Euroopa Liitu võtta. Eesti tahtis liituda ja tunnetas, et Euroopa Liit tahab meie liitumist. Seda tahtmist on nüüd vaja tunda uutel riikidel, alates Ukraina ja Moldovaga. Vetosid saab laduda kõigi 33 peatüki avamisel ja sulgemisel, aga lõpetage see tegelikult ju bilateraalsete vetode jama ära,“ sõnas Pakosta, kutsudes Euroopa Liidu liikmesriike üles usaldust tõestama.
„Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus laienemisel selgub 2025. aasta liidu eelarve ettepanekutest, see saab olema uute liitumiste tõetund ja seetõttu peame me ka Eestis kullipilgul jälgima, kas eelarve ettepanekud sisaldavad piisavalt raha ja kas meie pakkumine liitumiseks on seeläbi usutav,“ rõhutas Pakosta.
Euroopa Liidu laienemise mõju oli täna päevakorras ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni, väliskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisel istungil, kus märgiti, et laienemine on aastaid kestev protsess, millel on mõju nii institutsioonidele, otsustusprotsessidele kui ka eelarvele. Toodi välja, et kui liituks kaheksa-üheksa riiki, siis see tähendaks ühenduse eelarve kasvu umbes 15 protsenti. Eesti sissemakse kasvaks umbes 60 miljonit aastas, kuivõrd me sissemakse on lähiaastatel 400 miljonit eurot aastas.
Istungil kinnitati Eesti seisukoht, mille järgi oleme suuremaks eelarveks valmis. Osutati, et Euroopa Liidu laienemine on kokkuvõttes suur võimalus nii siseturu kui ka väliskaubanduse mõttes.