aastal näitasid Eestis tegutsevad pangad märkimisväärset kasumlikkust, teenides aasta viimases kvartalis 235 miljonit eurot ja kogu aasta peale 940 miljonit eurot, teatab Eesti Pank.
Eesti Panga andmetel oli pankade kasumlikkus – kasumi suhe varadesse – 2023. aastal umbes 60% kõrgem kui pikaajaline keskmine. Selle peamiseks põhjuseks oli Euribori kasv, mis viis ka euriboriga seotud laenude intressitulude järjepideva kasvuni. Enamik Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest on seotud Euriboriga.
Vaadates tulevikku, prognoosib Eesti Pank pankade kasumlikkuse vähenemist. See tuleneb peamiselt asjaolust, et ehkki intressitulud on suurenenud, kasvavad intressikulud samuti edasi. Eesti Panga sõnul koosnevad intressikulud peamiselt hoiuste eest makstavatest intressidest. Kuigi arvelduskontode ehk nõudmiseni hoiuste intressimäärad on madalad, on tähtajaliste hoiuste intressimäärad märkimisväärselt tõusnud. Kui erinevus tähtajaliste ja nõudmiseni hoiuste intressimäärades püsib, suunavad hoiustajad üha enam vahendeid tähtajalistele hoiustele, mis omakorda suurendab pankade kulusid.
Detsembri lõpu seisuga ulatus pankade kogubilansimaht 41,3 miljardi euroni, mis on 9,4 protsenti rohkem võrreldes aasta varasema ajaga, kasvades 3,551 miljardi euro võrra.
Hoiuste maht pankades oli detsembris 29,5 miljardit eurot, suurenedes aastaga 1,393 miljardi euro võrra.
Laenuportfelli maht ulatus 27,422 miljardi euroni.
aasta neljanda kvartali krediidiasutuste kasum oli 236 miljonit eurot, kasvades eelmise kvartali 217 miljonilt eurolt ja möödunud aasta sama perioodi 158 miljonilt eurolt.
