Vabariigi President jõustas ja kuulutas välja seadusemuudatuse, mille järgi hakkab patsiendikindlustuse süsteem kehtima alates tänavu 1. novembrist. Seaduse kohaselt on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel kohustus sõlmida kohustuslik vastutuskindlustuse leping sellest 30 päeva jooksul ehk 1. detsembriks 2024.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste hinnangul aitab loodav kindlustussüsteem muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist. „Eesti patsiendile tekib võimalus taotleda hüvitist tervisekahju eest, kui see on tekkinud diagnoosimise või ravi käigus ning kahju oleks olnud tõenäoliselt välditav. Tervishoiutöötajatele annab patsiendikindlustuse loomine kindlustunde, et on olemas kohtuväline süsteem hüvitise saamiseks raviprotsessis tekkinud välditava kahju korral ning et selleks ei pea kedagi kohtus süüdi mõistma. Raviasutustel ja arstidel võimaldab see ühtlasi edaspidi patsiendiohutusjuhtumitega senisest avatumalt tegeleda ning keskenduda neist õppimisele,“ selgitas Paluste.
Seadusega luuakse ka tänapäevane patsiendiohutuse süsteem, mis aitab edaspidi analüüsida ja ennetada patsiendiohutusjuhtumeid. See omakorda tõstab patsiendi turvalisust ja tagab parema kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Rakenduvad ühtsed reeglid patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisele ja käsitlusele raviasutustes ning andmete edastamisele kesksesse patsiendiohutuse andmekogusse.
Üldise kultuurimuutuse toetamiseks suhtumises patsiendiohutusjuhtumitesse ja tahtmatutesse eksimustesse tervishoius on muudatustes ka tervishoiutöötajaid kaitsvad sätted, kui juhtum on dokumenteeritud vastavalt reeglitele.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel hakkavad raviasutustele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele vastutuskindlustust pakkuma BTA, PZU ja Seesam kindlustus. Seadus sätestab vastutuskindlustuse põhimõtted, kahjuhüvitise alused ja ulatuse, sealhulgas kuni 100 000 euro suuruse hüvitise patsiendi ning 3 miljoni euro suuruse limiidi aastase kindlustusperioodi kohta.
Patsiendikindlustus hakkab kehtima ainult neile ravijuhtumitele, mis leiavad aset peale seaduse käivitumist 1. novembril. Vahepealsel ajal tuleb ravivea tõttu kahju kannatanud patsiendil kaebused esitada raviasutusele. Kuni 31. oktoobrini saab patsient soovi korral küsida eksperthinnangut ka Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt, mis menetletakse kuni 4 kuu jooksul.
Peale 1. novembrit 2024. a saab patsient neil juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub. Kindlustusseltsi kahjukäsitlus menetleb juhtumit ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse Terviseameti juurde.
