Peaminister Kaja Kallas rõhutas tänavuses teadus- ja arendustegevuse kõnes Riigikogus, et ainus viis kriisidest võitjana väljuda on muuta ühiskond ja majandus oluliselt teadmispõhisemaks. Soodsate sisendhindade tootmise ajastu on Eestis lõplikult läbi ning kasutada tuleb kataklüsmides tekkivaid võimalusi kiireteks struktuurseteks muutusteks. Positiivseid nihkeid valdkonna arengus on näha. Rasketes oludes tuleb hoida sihti jõuda teadus- ja arendustegevuse mahus 3%ni SKP-st.
Venemaa alustatud sõda on põhjustanud maailmamajanduses šoki, mis lööb eriti valusalt meie regiooni, tõdes peaminister. „Jõudsime juba harjuda mõttega, et meie jõukus ja tootlikkus aina kasvavad. Paraku langesid need sõja puhkedes paari aasta tagusele tasemele.“ Ta nentis, et Eesti on jõudnud jõukate riikidega küll samale kulutasemele, kuid tootlikkus on jõukamate riikidega võrreldes muutunud madalamaks. „Praegustes raskustes peituvad ka uued võimalused arenguks ja innovatsiooniks,“ rõhutas Kallas. „Meie siht jõuda teadus- ja arendustegevuse mahtudelt kolme protsendini SKPst on nendes keerulistes oludes tähtsam kui kunagi varem.“
Vaatamata erakordselt keerulisele eelarveseisule otsustas valitsus 3 protsendi sihi poole liikumiseks suurendada riigieelarves teadus- ja arendustegevusele eraldatud raha, suunates 2024. aasta riigieelarvesse 409 miljonit eurot, mida on 23 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. „Nende vahendite abil on võimalik kasvatada nii teaduse baasrahastust ja uurimistoetusi kui ka ettevõtete innovatsiooni toetavaid teenuseid,“ tõdes Kallas.
Peaminister tõi välja, et teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu on juba mitmeid aastaid vedanud erasektor. Üha rohkem Eesti ettevõtteid näeb teadus- ja arendustegevuses võimalust parandada oma konkurentsivõimet. „Kui möödunud aastal rõõmustasime, et erasektor investeeris teadusesse läbi ajaloo suurima summa, 308 miljonit eurot, siis aasta hiljem kasvasid ettevõtete investeeringud vaatamata keerulistele aegadele 361 miljoni euroni.“
Peaminister märkis ka Eesti tõusu üleilmses innovatsiooniindeksi edetabelis 16-le kohale. Neljas hinnatavas valdkonnas hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses.
