Eesti perearstisüsteem seisab silmitsi kriisiga, kuna lähiajal on oodata kiiret süvenemist perearstide puuduses. Probleemi lahendamiseks on kaalumisel mitmed strateegiad, et tagada inimestele jätkuv meditsiiniline abi. Üheks võimaluseks on kaugvastuvõtud, mille puhul ravitakse perearstita jäänud patsiente peamiselt distantsilt, füüsilist abi osutatakse ainult kriitilistes olukordades lähimas tervisekeskuses.
Eestis on ideaal, et igal inimesel oleks oma perearst. Ametnikud tunnustavad süsteemi efektiivsust, kuid tõdevad, et senine mudel ei pruugi olla jätkusuutlik. Perearstide pensionile jäämine ning noorte arstide vähene huvi nimistute vastu võtmiseks on põhjustanud muret.
Uute lahenduste otsingul on arutlusel ajutine meede, kus perearstide nimistuid haldaks kaugemal asuvad ettevõtted. Perearstide seltsi juhi Elle-Mall Sadraku sõnul võib see aga kaasa tuua olukorra, kus patsiendid saavad vaid digitaalset nõustamist, füüsiliste vastuvõttude puudumisel. Sadrak viitab ka varasemale praktikale Ukraina sõjapõgenike puhul, kus erakliinikud said riigilt valmisolekutasu ja lisaraha vastuvõttude eest. Siiski hoiatab ta, et sellise lahenduse pikaajaline kasutamine võib tulevikus tekitada tõsiseid probleeme.
Tervisekassa rõhutab vajadust leida kriisile lahendusi ja esmatasandi tervishoiu ümberkorraldamist. Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk mainib, et rahvusvahelise praktika kohaselt vajab kriitilist abi vaid umbes 15% patsientidest.
