Selle aasta esimeste kuude jooksul eraldati Ida-Virumaa omavalitsustes kokku 43 last peredest, kus olukord oli muutunud lapsele ohtlikuks. See arv ületab märgatavalt eelmiste aastate vastavaid statistikaid, kus terve aasta jooksul eraldati sellistest peredest tavaliselt vähem lapsi. Kohaliku sotsiaalvaldkonna abilinnapea sõnul oli üle poole neist lastest pärit Kohtla-Järvelt, kuid ta rõhutas, et see tuleneb mitme pere probleemide ajutisest kuhjumisest.
Alates selle aasta algusest kuni märtsi lõpuni on Ida-Virumaa omavalitsustes dokumenteeritud 43 juhtumit, kus lapsed on perest eraldatud, selgub sotsiaalministeeriumi kogutud andmetest.
Võrreldes varasemate aastate statistikaga on see märkimisväärne hüpe: eelmisel aastal eraldati Ida-Virumaal terve aasta jooksul kokku 48 last ning 2022. aastal oli see arv 44, mis tähendab, et ainuüksi esimese kvartaliga on tänavu eraldatud peaaegu sama palju lapsi kui viimastel aastatel terve aasta jooksul kokku.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elmet Puhm märkis ERR-ile antud kommentaaris, et on suur tõenäosus, et Ida-Virumaal registreeritud juhtumite koguarv sel aastal ületab tavalist määra. Siiski on praegu vara öelda, kas tegemist on erakorralise olukorraga, kuna aasta esimesed kolm kuud on möödunud.
“Praegune olukord nõuab kindlasti pidevat jälgimist,” lisas ta.
Lapsed eraldatakse peredest peamiselt olukordades, kus lapse tervis või elu on ohus jäädes perekonda. Sellise protsessi algatab kohalik omavalitsus.
“Peamised põhjused hõlmavad vanemate puudulikke vanemlikke oskusi, sõltuvusprobleeme ja psüühikahäireid,” selgitas Puhm, rõhutades, et majanduslike raskuste tõttu pole vanemad lastest loobunud.
Lapse eraldamine perest võib olla lühiajaline või pikaajaline ning mõned lapsed naasevad oma bioloogilisse perekonda, märkis Puhm, märkides, et teatud juhtumite puhul toimub see üsna kiiresti.