Pingepeavalu puhul on tegemist mõõduka ühtlase valuga, mis võib aja möödudes intensiivsemaks muutuda. Miks pingepeavalu tekib ning mida teha olukorras, kus valu segab igapäevaelu, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Pingepeavalu ei ole migreen
Proviisori sõnul esineb pingepeavalu üldjuhul mõlemal pool pead, sagedasti just otsmiku ja oimupiirkondades, aga ka kuklas. “Kirjeldatud on näiteks pitsitavat rõhumistunnet, nagu oleks ümber pea midagi tugevalt kinni seotud või kantakse liiga kitsast mütsi,” märkis ta.
Kui üldiselt ei kaasne pingepeavaluga iiveldust, oksendamist ega ka valgus- ja/või müratundlikkust, siis Valge-Rebase sõnul võib alati leiduda erandeid. Siiski kiputakse pingepeavalu sageli segi ajama migreeniga. Milles siis seisneb nende erinevus?
“Migreeni puhul võib valu asuda ainult ühel pool pead, näiteks paremal või vasakul oimupiirkonnas. Väga sagedasti kaasneb migreeniga näiteks iiveldus, oksendamine ning valgus- ja/või müratundlikkus. Samuti ei allu migreen käsimüügis olevatele valuvaigistitele kõige paremini, mistõttu tuleb kasutada spetsiaalseid retseptiravimeid, aga alati ei pruugi ka need toimida,” selgitas ta.
Alati võib esineda erandeid
Pingepeavalu tekib proviisori sõnul reeglina kaela-, kukla- ja õlavöötmelihaste pingest, mis on omakorda tingitud näiteks sundasendis töötamisest, aga ka ärevusest, stressist või uneprobleemidest. Seega võib põhjuseid olla erinevaid.
“Üldiselt ei kaasne pingepeavaluga teisi sümptomeid ning isegi mõõdukas füüsiline koormus ei tohiks valu intensiivsemaks muuta. Kuid alati võib olla erandeid ning inimeste valutundlikkus on erinev,” lisas ta. Seega võib ka pingepeavaluga kaasneda iiveldust, oksendamist ning valgus- ja/või müratundlikkust, kuid seda siiski pigem erandlikel juhtudel.
Kuidas pingepeavalu ennetada?
Kuna pingepeavalude põhjuseks on üldjuhul lihaspinged, siis antud tüüpi valu kõige parem leevendus on tegeleda just lihaste lõdvestamisega. “Sundasendis töötamise korral tasuks teha pause, venitada ja teha harjutusi ülakehale. Harjutusi tuleb teha regulaarselt, kindlasti ei tasu oodata, et valu annaks endast märku, sest siis võib juba hilja olla,” rääkis ta.
Leevendust pakub ka regulaarne füüsiline koormus või massaaž ja korralik öine uni, mis kõik täidavad olulist rolli stressi vähendamisel. “Kui need võimalused ei too soovitud leevendust, siis tasub ravimid appi võtta,” lisas ta. Kui paljud inimesed on harjunud pingepeavalu lihtsalt ära kannatama, siis proviisor rõhutab, et ühtegi valu ei tohiks kannatada ning vajadusel on ravimid alati olemas.
“Esmavalikuna võiks täiskasvanud kasutada 500–1000 mg paratsetamooli ja/või 400 mg ibuprofeeni – annus sõltub valu tugevusest. Kui mainitud valuvaigistitest ei saa abi, siis tasub apteekri või oma perearstiga konsulteerida, et otsida järgmisi lahendusi,” soovitas ta.
Abi saab ka erinevatelt spetsialistidelt
Kui pingepeavalud muutuvad väga sagedaseks või kestavad mitu päeva järjest, mistõttu hakkab see igapäevast elu segama, tasub pöörduda perearsti vastuvõtule. “Eelnevalt võib juba pidada näiteks peavalupäevikut, kuhu tasub kirja panna peavalude esinemise sagedus, kui kaua valu kestis, milline oli valu ehk valu iseloom, mis võis olla vallandav tegur, kas kasutasite ravimeid ja mida ning kuidas oli toime,” juhendas ta.
Ennekõike oleks hea tegeleda siiski probleemi ennetamise, mitte ainult tagajärgede leevendamisega. “Kuna pingepeavalude tekkepõhjus asub lihaspingetes, siis tasuks valuvaigistite söömise asemel eelistada tegelemist lihashooldusega. Võimalusel tuleks külastada füsioterapeuti, kellega võiks koostada sobiva harjutuskava, mis aitab lihaspingeid ennetada,” sõnas Valge-Rebane.
Ka töökeskkond tasuks üle vaadata ning vajadusel ergonoomilisemaks muuta. Samas võivad peavalu tekitada ka vaimsed pinged ja stress. “Lisaks füüsilisele tervisele vajab tähelepanu ka vaimne tervis. Igati mõistlik on vaimse stressi korral pöörduda abi saamiseks nõustaja, psühholoogi või terapeudi poole,” julgustas proviisor.