Kevadel toimuvad põhikooli e-lõpueksamite katsetused eesti keeles, eesti keeles teise keelena ning inglise keeles, kuna järgmisel aastal tehakse nendes ainetes eksameid arvutipõhiselt. Õpetajate arvates on e-eksamid süsteemile väljakutseks, kuid arvutite kasutamisega koolis ollakse juba harjunud.
Märtsis ja aprillis toimuvad katseeksamid annavad koolile võimaluse veenduda, et neil on valmisolek 2025. aasta e-eksamiteks või kui mitte, siis millised on kooli kitsaskohad, millega tegeleda. Matemaatika põhikooli lõpueksam toimub 2025. aastal veel traditsioonilisel paberil.
Haridus- ja noorteameti (Harno) inglise keele peaspetsialist Liisbet Eero sõnul testib näiteks inglise keele e-eksam täpselt samu oskusi nagu seni – kuulamist, lugemist, kirjutamist ja rääkimist -, kuid nüüd toimub see digitaalselt.
“Kirjutamist ja rääkimist hinnatakse endiselt subjektiivselt, kuid kuulamis- ja lugemisülesanded saavad automaatselt hinnatud,” selgitas Eero. Ta märkis, et uute meetoditega harjumine võib nõuda haridustöötajatelt täiendavat pingutust, kuid samas väheneb õpetajate käsitsi tehtava hindamise maht.
“Monotoonne ja tüütu hindamine toimub nüüd automaatselt EIS-i programmis,” lisas Eero.
Kuna tegu on katsetamisega, kasutatakse subjektiivsel hindamisel kahekordset lähenemist – peale koolisisest hindamist viiakse mõnede testide ja ülesannete hindamine läbi ka Harno poolt määratud spetsialisti poolt. Kas kahekordne hindamine jätkub järgmisel aastal, pole veel teada, kuid koolide kohustus jääb eksamite hindamine kindlasti, selgitas Eero.
Eesti keele teise keelena eksami kirjalik osa viiakse läbi EIS-i keskkonnas, suuline osa salvestatakse samuti EIS-i, kuid eksami materjalid on endiselt paberil ning õpilaste intervjuusid teevad nii õpetajad kui ka omavahelised vestlused. Erinevalt varasemast salvestatakse vastused otse EIS-i. Hindamist teostab küll õpetaja, kuid see toimub EIS-i keskkonnas, mitte klassiruumis kohapeal. See tähendab, et hindajad saavad töid hinnata juhuslikult, mitte oma kooli õpilasi.
Harno sõnul on eesti keele e-eksam nüüd objektiivsem
Võrreldes praeguse pabereksamiga mõõdetakse uues digieksamis nii loetud tekstide mõistmist kui ka kuuldud tekstide arusaamist. Uus hindamismudel on Harno hinnangul täpsem ja objektiivsem. Õpilastel on lubatud kasutada Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi kirjaliku osa kirjutamisel.
Eesti keele eksami kuulamis- ja lugemisosad ning keeleteadmiste osa ülesanded hinnatakse arvutiga. Kirjutamis- ja rääkimisosas kasutatakse sel aastal kahekordset inimhindamist. Kõik osad sooritatakse arvutis. Suuline osa salvestatakse EIS-i, mida hindavad nii kooli poolt määratud õpetajad kui ka Harno poolt määratud hindajad.
Õppejuhi sõnul lisab arvutipõhine lähenemine elektroonilise tõrke riski
“E-eksamid ei ole mitte ainult väljakutse õpetajatele, vaid tervele süsteemile. Kui tegemist on pabereksamiga, siis on vaja ainult ruumi, paberit ja pastakat, aga arvutite kasutamisel tekib lisaks elektroonilise tõrke oht,” märkis Tallinna 21. Kooli õppejuht Raido Kahm. “Kui mõne õpilase tulemus jääb tehniliste probleemide tõttu kehvaks, siis võib küsida, kas see oli seda väärt. Samas ei ole e-eksamites midagi äärmiselt dramaatilist,” lisas Kahm.
Kahmi sõnul ei tekita e-eksamid eesti ja inglise keele õpetajatele lisakoormust, sest õpilaste tehnilised oskused on piisavad. Ta märkis, et elektroonilised eksamid ei ole nende koolis midagi uut: juba mitu aastat on õpetajad hindanud 7. klassi tasemetöid eesti ja vene keeles EIS-i keskkonnas ning õpilased on elektrooniliselt teinud ka Cambridge’i ülikooli keeleteste.
Põhikooli lõpetamiseks peavad 9. klassi õpilased sooritama eksami eesti keeles, matemaatikas ja ühes õppeaines omal valikul.