Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast.
Praegu on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Kaubanduskoda palub tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda põhjendab, et sellises määras kasv arvestab nii senist inflatsiooni kui ka prognoosi ning lähtub senisest praktikast, kus piirmäära tõstetakse võrdlemisi harva.
Näiteks Soome uuendab päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal, mis tagab ettevõtetele kindluse, et päevaraha piirmäärad on vastavuses tegeliku hinnatasemega. Soomes on 2024. aastal maksimaalne päevaraha määr näiteks Saksamaa lähetuse puhul 75 eurot ja Rootsi puhul 64 eurot. 2023 aastal olid piirmäärad samades riikides vastavalt 71 eurot ja 66 eurot. Lisaks on näiteks Rootsis 2024. aastal maksimaalne päevaraha määr Saksamaa lähetuse puhul 70,44 eurot (2023 aastal 63,22 eurot) ja Soome lähetuse puhul 83,47 eurot (2023 oli 69,21 eurot). Seega Eesti tööandjate ja töötajate jaoks on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär eeltoodud riikide osas praegu madalam kui Soomes või Rootsis ning jääks madalamaks ka siis, kui võetakse arvesse allpool olevat ettepanekut tõsta praegu kehtivat maksuvaba piirmäära Euroopa Liidu viimaste aastate inflatsiooni võrra.
„Perioodil 2016 kuni 2023 on inflatsioon Eestis olnud 48,6%. Euroopa Liidus on aastatel 2016-2022 olnud tarbijahinnaindeksi kasv 18,82%, kuid kui arvestada sinna juurde ka prognoositav 2023. aasta tarbijahinnaindeksi muutus, siis on Euroopa Liidu hinnatõus olnud kindlasti üle 20% ja võib ulatuda isegi 25%-ni. Eelkirjeldatust tulenevalt peavad Eesti töötajad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või peab Eesti tööandja tasuma tulu- ning sotsiaalmaksu tegelikke kulusid katvalt maksuvaba piirmäära ületavalt päevaraha osalt,“ tõdes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, tuues veel välja, et kumbki lahendus pole päevaraha maksuvaba piirmäära eesmärgiga kooskõlas ja see seab Eesti ettevõtjad teiste liikmesriikide ettevõtjatega võrreldes kehvemasse positsiooni.
Kuna alates aastast 2016 ei ole tõstetud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, kuid inflatsioon on selle aja jooksul olnud väga suur, siis ei ole kehtiv välislähetuse päevaraha maksuvaba maksimummäär enam asjakohane. Lähetusega seotud kulud on kaheksa aastaga kiirelt ja väga palju kallinenud, kuid maksuvaba päevaraha piirmäär pole selle aja jooksul tõusnud ning see ei kata enam lähetusega seotud kulusid. Sellest tulenevalt soovib kaubanduskoda parandada ettevõtjate konkurentsitingimusi ning palus oma pöördumises tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära.