„Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.“
Nii alustas 9. mail 1950 avaldatud deklaratsiooni Prantsusmaa välisminister Robert Schuman. Ta tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mille asutajaliikmed olid äsja Teises maailmasõjas erinevatel vaenupooltel sõdinud riigid. Nii pani Schuman oma deklaratsiooniga aluse meie Euroopa Liidule.
9. mai kui Euroopa päeva sõnum kõlab seega lihtsalt: sõdadeta, rahumeelne Euroopa toetub Euroopa ühtsusele, ja valmisolekule seda ühtsust kaitsta.
Euroopa Liit on sõjavastase ideena olnud edukas rahu hoidmisel oma piirides. Teise maailmasõja järel ei ole ükski Euroopa Liidu riik teisega sõdinud ja keegi ei ole Euroopas meid sõjaga rünnanud.
Kuid see eeldab meilt pidevat – Robert Schumani mõtet kasutades – loomingulist pingutust ja valmisolekut ähvardavate ohtudega toime tulla. Kui seda suudame, oleme jätkuvalt siin Euroopas edukad.
Rahulik Euroopa toetub vabadusele ja demokraatiale. Kõik algab inimeste ja riikide vabadusest teha ise oma valikuid, ka neid, mis määravad nende kuulumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, ka Euroopa Liitu.
Traagiline, et just seda vabadust tahab Kremli režiim lämmatada Ukrainas, keda ta proovib hävitada Vene tankide ja rakettidega, Iraani droonide ja Põhja-Korea mürskudega ning ka tuumaähvardustega.
Praegune aeg vajab meie pingutust lõpetada sõda Euroopas. See tähendab pingutust aidata Ukrainal kaitsta enda vabadust lahinguväljal. Venemaa surus Ukrainale peale julma sõja. Keegi ei tohi talle peale suruda ebaõiglast rahu.
Vabaduse kaitsmiseta Euroopas kaotame Euroopa nagu me teda tunneme.
Vabadus ammutab jõudu enesekindlusest ja vastutusest, mitte hirmust ja ebakindlusest. Venemaa on kogu Euroopa Liidu naaber. Ja mitte ainult, ka kogu NATO naaber. Võimalikule ründajale peame tulevikuski meenutama, et meie oleme valmis ja võime end kaitsta viisil, mis hävitab kallaletungija. Euroopa ei karda.
Meie teame, et Euroopa Liidus on turvaline ja näeme, kui ebaturvaline on jääda väljapoole, halli tsooni, geopoliitilisele eikellegimaale.
Putini, tema kindralite ja tema armee sõjakuriteod Ukrainas teevad meid tigedaks. Kuid see õiglane tigedus ei tohi muutuda ühe või teise siinse kogukonna kollektiivseks süüdistamiseks. Eestisse mahuvad erinevad arvamused ja rahvused, kui me jagame neid samu schumannlikke väärtusi ja oleme kõik üksteisele kaasmaalased.
Seegi on Euroopa ja meie vabaduse olemus.
Meie oleme Euroopa. Püsigu see meil meeles, kui kuulame Euroopa Parlamendi valimisdebatte ja otsustame juuni alguses, keda europarlamenti valida. Meie valik koos 26 riigi kodanikega on osa otsusest, millist Euroopa Liitu me tahame ja vajame. Euroopa Liit ei saa olla seisev vesi ega bürokraatia kasvuhoone. Vastupidi, meie ühendus peab olema üha enam arenev ja loov, teaduse- ja haridusemeelne, oma kodanikele arusaadav ja toetav.
Euroopa Liit nõuab meilt loomingulist pingutust, nagu vabaduse hoidmine alati. Euroopa tugevus ongi vabadus.