2023 aastal vastu võetud 162 õigusaktiga võrreldes langes riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktide arv eelmisel aastal 70-ni, mis oli peamiselt tingitud opositsiooni ulatuslikust obstruktsioonist. Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et jätkab eelnõude sidumist valitsuse usaldushääletusega ka alanud aastal.
Erakonnad jagasid enne riigikogu valimisi tavapäraseid, kuid sageli täitmata lubadusi. Valimistulemust mõjutas peamiselt mälestus Keskerakonna, Isamaa ja EKRE varasemast koalitsioonist. EKRE saavutas vähem hääli kui loodeti, samas kui Keskerakond ja Isamaa kaotasid oluliselt toetust, andes Reformierakonnale suure häälenumbri. Eesti 200 vahetas valitsuses välja Isamaa, moodustades Sotsidega 60-häälese koalitsiooni.
EKRE kahtles valimistulemuste usaldusväärsuses, eriti kui koalitsioon alustas maksutõusudest rääkimist. Kaja Kallas tunnistas, et maksutõusudest ei räägitud enne valimisi nende ebapopulaarsuse tõttu. Riigikogu töö algas raskelt, valitsus seostas kaheksa seaduseelnõud usaldushääletusega. President Alar Karis avaldas muret selle praktika üle.
Obstruktsioon jätkus kevadel, tekitades palju muudatusettepanekuid ja arupärimisi. Eelarvevaidluste ajal intensiivistusid jällegi obstruktsioonid. EKRE lubas oma taktikat jätkata, samas kui Eiki Nestor rõhutas vajadust valijate toetust laiendada.
Mõned seaduseelnõud saadeti tagasi või viidi riigikohtusse. Urmas Reinsalu Isamaast avaldas pettumust Eesti poliitika kvaliteedis, lootes, et poliitikud õpivad möödunud aasta kogemustest. Peaminister Kallas kirjeldas aastat kui obstruktsiooniga raskendatut, märkides, et usaldusega sidumine on ainus vahend selle vastu võitlemiseks.
